Uus nädal

Kiievis on ka käidud. Saabusin täna hommikul tagasi. Kiievisse saab minna ainult öörongiga. Mul oli kupee loomulikult. Rongid on meeletult pikad, ma arvan u 20-30 vagunit. Pilet tuleb siiski u nädal ette osta, sest muidu on võimalik, et piletit lihtsalt ei saa. Enne rongi minemist esitasin oma saatusele väljakutse, kui ma jagan kupeed koledate, vuntsidega, joovate ja norskavate meetega, siis on mu elus ettenähtud saada nunnaks või jääda igaveseks vanatüdrukuks. Nii õnneks ei läind. Ei minnes ega tagasi tulles. Seega minu rind pakatab rõõmust:) Ma ei olnud kunagi enne päris üksi niimoodi kupees reisinud. Ei olnud midagi jubedat. Rong jõudis Kiievisse hommikul kl pool 8 ja sõber Jevgeni oli vastas. Läksime tema juurde, kus sõime hommikusööki ja siis läksime linna. Kiiev on ikka väga suur linn. Kohe vägaväga suur. Ilm oli ilus ja kõik oli väga tore. Õhtul saabus Euroopa Liikumise grupp ja võttegrupp. Nende saabumine oli väga huvitav:) Nad olid Poola-Ukraina piiril olnud 6h. Sellest lõviosa kahe piiri vahel. Lõpuks jõudsid nad oma camperiga Kiievisse ja kesklinna, kus me neid siis otsima hakkasime. Koht, kus me nad lõpuks leidsime oli enneolematu. Teatavasti on Kiievi peatänav Hrestsatik, mis on enamasti ainult pühapäeviti autodele suletud ja on jalutamistänav. See on selline pisike 8-realine jalutustänav. Eurovisiooni tõttu oli see liiklusele suletud ka laupäeval. Laupäeva õhtul oli seal ja Maidani väljakul u 200-300 tuhat inimest. See oli enneolematu kui palju inimesi seal oli. Igal juhul olid nad suutnud oma camperi parkida Maidani väljaku kõrvale kohta kus see masin kindlasti ei oleks saanud olla:) Selleks ajaks olid enamus inimesed juba ära läinud, aga ikkagi olid nad väga naljakas kohas. Öösel istusime veel baaris, kohtusime mingite teiste Eesti tüüpidega ja läksime magama ära. Mina kaugesse Kiievi magalarajooni hirmsuure maja 11.korrusele ja teised oma camperisse. Eile oli filmipäev. Väga huvitav oli. Ma ei ole kunagi päris sellise filmi tegemises osalenud. Me lausa lavastasime trollist maha tulemise:) Eile midagi väga suurt ja tarka ei toimunud. Tagasi teel oli aga mu pea mõtteid täis. Sattusin eile enne Kiievist ära tulekut taaskord imelikku olukorda ja tagasiteel mõlgutasin mõtteid selle üle, et milline inimene ma siis ikka olen- kas pigem paha või pigem hea. Ma ei jõudnud oma mõttega kuhugi. Lihtsalt tõdesin taaskord, et kuigi ma kindlasti teen ise palju vigu, siis on mul mingi enneolematu omadus tekitada inimestes arvamusi ja ootusi, mida ma endateada esile ei kutsu. See tähendab, et mulle omistatakse rolle, mida ma ise ei võta ja kui ma neid ei võtagi, siis ma olen ikka pisut paha ja isekas. Te ei pruugi sellest aru saada, aga see on alati keeruline ja ma olen aegade jooksul õppinud seda lihtsalt ignoreerima. Oeh segane see jutt mul. Nüüd olen tagasi koduses Odessas. Käisin hommikul kl 7 Privozilt läbi (see on kuulud Odessa suur turg) ja tõdesin, et ma ei ole ikka väga turu inimene. Kõndisin koju ja olin niisama. Turult ostsin hapuoblikaid, nüüd on mul emalt vaja saada oblikasupi retsept. Mulle see supp väga maitseb. Olen meeletult väsinud. Kaks ööd rongis ei ole väga lõõgastav, kuigi magada saab. Tööle tulles selgus, et mul on siin juba täitsa palju tööd ja inimestel on minu suhtes lausa ootused tekkinud, et mis tööd ma teha võiksin. Ma pean siiski ise jälgima, et end lõhki ei kisu, sest tööde suunad on väga erinevad. Ma tahan pigem ikka sellist päris tööd teha, mitte nii palju kontori tööd. Hetkel plaanin ühte projekti koos siinsete tänavalastega töötajatega. Eks paistab mis sellest välja tuleb. Õhtul pean oma kodukese ära koristama, sest homme saabuvad ju külalised Eestist:) Hommikul tuvastasin ka prügikasti asukoha, nii et saan oma prügikoti hunniku koridorist likvideerida. Lisaks pean hankima kausi pesu pesemiseks. See tundub kuidagi jubedana. Nii kõik tänaseks. Ahjaa, ma sain enneolematu ja väga ootamatu kingituse Euroopa Noored büroolt. Aitäh neile! Sellist kotti käisin ma just otsimas!