Jogeeritud ja tantseeritud

Vahemalt hetkel tundub, et teostub minu lubadus - teen trenni ja varsti olen vaga fit. Enne tulekut motlesin, et kui ma seda siin ei suuda siis ei suuda ma seda enam kunagi. Nyyd kain ma 4x nadalas trennis- 2x jooga ja 2x tantsimine. Tants oli vaga tore, mulle treener vaga meeldis. Ma loomulikult olen seal rohkem selline elevant portselandi poes, aga kyll ma opin. Ja varsti olen latino/kohu/striptantsu meister:)

Ma olen nyyd osalenud 2 paeva koolitusel, mis toimub vene keeles. Ma saan taitsa aru. Loomulikult kuulan ma sonaraamatuga, aga huvitav on. Koolitusel olid koos 3 linna (Odessa, Lvov, Harkov) spetsialistid, kes osalevad yhes uuringuprojektis - uuritakse tanavalaste eluolu neis kolmes linnas. Koolitaja ongi teadlane, kes opetab metoodikat ja pohimotteliselt planeeritakse koolitusel seda uuringut. Tana, aga toimus koolitusel praktika. See tahendas, et meid jagati 3 gruppi ja me laksime reaalset uuringut tegema. Ehk laksime tanvalastega kohtuma nende oma elukohas. See oli voimas kogemus. Meie grupi juht oli yks noormees, kes on siin organisatsioonis tootanud 8 kuud. Enne seda oli ka tema tanavalaps. Ta on vaga voimekas. Eesmärk oli mõnda tänavalast intervjueerida ja andmeid koguda. Kuna me tänaval ühtegi last ei leidnud, siis me läksime neile "külla". Ma olin varem kuulnud kus nad elavad, aga seda näha oli uskumatu. Nad elavad kanalisatsioonisõlmedes või pigem vist soojasõlmedes. Läksime meresadama juurest treppidest alla otse parki, järsku ühes kohas läks Šaša võsa vahele ja kadus kuhugi. Ta läks otsima, kas keegi on kodus. Oligi. Selles konkreetses kodus elas 8 last vanuses 14-18. Neist 4 oli kodus ja nad magasin, kuna tööpäev algab õhtul. Ma algul ei pannud tähele, et kodu uks oli lahtine kaevuauk. Kui meiega rääkima tulnud tüüp väljus, siis see oli väga uskumatu. Meiega rääkis väga lahe tüüp. Ta oli 18 ja elanud selles kohas 2 aastat. Ta oli pärit u 150 km kauguselt Odessast ja oli u 2 aastat tagasi lastekodust põgenenud. Ta nägi väga hea välja ja oli meeletult tark. Väga huvitav oli temaga rääkida. Tal oli väga selge arusaam kuidas asjad käivad ja mida oleks vaja temasuguste laste aitamiseks teha. Samas oli tal kindlasti palju puudu informatsioonist, et mis võimalused tal on. Nagu selgus on tal olemas 9.klassi lõputunnistus, 10.klassi ei jõudnud ta lõpetada. Kõik see kokku tekitas minus taaskord pisut kustunud huvi seda tüüpi töö vastu. Konkreetse tüübi puhul võin ma öelda, et tema olukord on 200% täiskasvanute süü, mitte tema enda valik. Põhimõtteliselt põgenes ta lastekodust kasvatajate ja teiste täiskasvanute eest. Võimas ja huvitav kogemus oli! Jutuajamise jooksul nägin veel 2 elanikku. Üks tüdruk ja üks poiss. Poiss oli selline klassikaline tänavalaps. Must ja selline suvalise olekuga. Tüdruk oli väga kena ja hoolitsetud, nagu ka see poiss kellega rääkisime. Üldse arvatakse Odessas olevat u 3000 tänavalast. Enamus neist on põgenenud lastekodu internaatidest või osad ka kodudest. Neist u 70% on süstivad narkomaanid. Enamus toksikomaanid. 2/3 on HIV, hepatiit ja suguhaigused on pigem nagu gripp. Ja nagu Šaša rääkis, siis hambavalu on loomulik valu, millega lihtsalt tuleb elada. Kui hammas ära mädaned, siis lõpeb ka valu. Ühesõnaga nende elu on karm, õnneks on siin soe ja tundub, et neile rannas käimine meeldib! Minu jaoks oli huvitav, et see poiss kellega rääkisime, tema töötab kas turul müüjana või ehitusel, mitte ei tegele varastamisega. Neid on ka. Sellised grupeeringud elavad nagu pered, kus rollid on jaotatud. Selline lühike tutvustus siinsest pisut varjatud elust. Peagi panen ka pildi üles, mul mõned väga mõjukad pildid tänavalaste elust.