Eile õhtul sattusin kuulma uskumatut anekdooti.
Möödusin ilmselgelt kurjaks aetud asotsiaalsest mehest, kes purskas tuld. Järsku pööras ringi ja ütles:

"Krt, sellele tuleks taarapudelikotiga vastu pead anda!"

Ma ütleks, et tegemist oli erialaspetsiifilise ähvardusega. Lihtolukorras oleks lihtsalt vastu lõugu löömise või peksa andmisega ähvardatud.

Blogimine

Nüüdseks on viimasest sissekandest möödas kestead kui mitu päeva, päris mitu. Vahepeal jõudsin ma otsuseni, et ma pean hakkama ikka uuesti korralikult blogima. See otsus tuli sellest, et mulle tundus, et ma teen väga palju ja samas mitte midagi ja kui keegi küsib, et mis ma teen siis ma ikkagi vastan "Ei midagi erilist!", sest ma ei tea mida ma tegelikult teen. See võib olla mingi hulluse 1. või 5.staadiumi tunnusmärk, aga mul on keeruline teha kokkuvõtet oma enda tegevustest. Ja nii mulle tundubki, et ma ei tee midagi. Tegelikult on probleem ka mälu. Sest mul ei ole enamasti meeles mida ma nädal tagasi tegin ja mul tegelikult on täitsa hea mälu. Sellele ma olen leidnud enda jaoks väga hea seletuse. Ma nimelt kogen läbi tunnete rohkem, mitte niivõrd konkreetsete tegevuste ,asjade või faktide ja niisiis ei jäägi see kõik meelde. Kui ma satun mingisse imelisse kohvikusse kusagil Itaalia metsas, siis mulle jääb meelde, et kohv oli jube hea, mitte et oli kohvik. Ja kui enamus inimestele öelda küsimuse peale, et mis sa hiljuti teinud oled, et sa jõid imehead kohvi, siis see miskipärast ei rahulda inimesi. Aga jah, nii ma siis analüüsisin millega ma tegelen ja miks ma ikka lõpuni kõigega rahul ei ole, kas midagi on puudu. Ja jõudsin järeldusele, et blogimine Ukrainas olemise ajal aitas mul omada mingitki ülevaadet oma tegevustest. Muidu mulle tundub, et ma ei teaks midagi oma viimasest aastast. Ja nii ma otsustasingi mingisugusegi järjepidevuse taastamiseks uuesti blogima hakata. Eestis ja eesti tegevuste osas on see jube keeruline, sest see on ikkagi mu vahetu elu. Ja eks paistab kas ma ka reaalselt suudan oma otsusest kinni pidada, sest kõigele muule lisaks vajab see blogimine ju ka aega. Aga proovigem siis nüüd jäädvustada enda elu.