Ma ei ole viimasel ajal väga tubli kirjutaja olnud. See tuleb sellest, et mul ei ole kodus netti ja kontoris ma teen mingeid imelikke asju ja inimesed sagivad mu ümber ja siis ei ole sageli mingit kirjutamise tuju. Muuseas on väga huvitav, et peaaegu pooled inimesed kellega olen Eestist rääkinud msni-vahendusel imestavad, et siin net nii hea on. Ma ikka veelkord pean vajalikuks rõhutada, et siin on nii mõnigi asi mu meelest parem kui meil. Odessas on näiteks väga hea teenindus. Kohe tõeliselt hea. Enamasti ei oska keegi inglise keelt, väga üksikutes kesklinna kohtades oskavad ettekandjad inglise keelt, aga samas alati kõik väga püüavad. Siin on peamine tänavatoit šaurma, see on kebabi-moodi asi. Väga väga hea. Minu fitnessprogrammi arvestades on see koha liiga hea. Iga päev mõtlen, et mul on vaja šaurmad süüa ja sellest loobumine on kohe trikk. Tänavatel ja tegelikult igal pool on väga palju söögikohti. Pühapäeva hommikul oli mul vaja minna pelmeene sööma. Väga suur isu oli. Läksin ühte peatänava (Derebasovskaja) suvalisse söögikohta, kus teadsin, et pelmeene kindlasi on ja küsisin, et kas neil cappuccinot on, mille peale ettekandja vastas naeratades- "Loomulikult!". Ma ei suuda seda hetke siin edasi anda, aga see oli nii vahetu, heatahtlik ja iseenesestmõistetav asi, mida lihtsalt ei pea küsima. Sellega tahan öelda, et siin on valik suur. Kuigi kui eile poes käisin ja seal kõigega tutvusin, siis jõudsin järeldusele, et ma elan lahustuvakohvi paradiisis. Poes müüdi vähemalt 20 erinevat sorti lahustuvat kohvi. Jube. Ja seminaridel pakutakse kohvipausi ajal ka loomulikult lahustuvat kohvi. Hea põhjus kohvi mitte juua. Ja ülesanne, kui keegi peaks mulle külla tulema hakkama, siis palun mulle tuua korralikku espresso-kohvi, ma siin ei ole seda veel leidnud. Vastu pakun odavat suhkrut ja väga häid piimatooteid. See on üks asi mida ma mäletan juba eelmisest aastast. Kui Eestis on enneolematu valik jogurteid, siis siin on erinevaid keefiritooteid. Võib-olla on nende maitse nagu meie keefir, aga siin on pakendid lihtsalt isuäratavalt ilusad ja seega joon ma igal õhtul keefiri ja mõtlen kui tervislik ma olen. Hetkel hakkab kätte jõudma tomati ja kurgi hooaeg. Kui hästi läheb, siis saab juba ka poest head tomatit. Ma siiski ei jõua ära oodata maasika ja mureli hooaega ,see peaks u 3 nädala pärast algama. Eelmisel aastal olin murelihooajal siin ja see oli vapustavalt maitsev hooaeg! Seejärel tuleb arbuus jnejnejne. Lisaks käib siin pidevalt vahuveini ja kohaliku veini hooaeg. Esimese nädalaga olen selgeks saanud, et "Odessa" polusladkoje on kuivem kui "Frantsuski bulvar'i" polusladkoje. Aga mõlemad on väga head ja maksavad vähe - 10-12 grivnat pudel. (kurss 1grivna= 2,4 EEK). Ja loomulikult suhkur maksab endiselt unistuste 8 krooni:)))))

Aga nüüd põhjus, miks ma üldse praegu kirjutama hakkasin. Täna oli jälle üks imetore päev. Täis mõtteid ja uusi inimesi ja uusi kogemusi. Just jõudsin koju Gruusia restoranist, kus sõin arvan, et oma elu parima seljanka. See ei olnud tavaline seljanka, vaid klaarim ja selles oli väga palju vürtsi ja liha, kuid ei olnud selline raske lihasupp. Väga hea ja selle kõrvale väga hea Krimmi vein ning väga tore seltskond. Siinsed inimesed on tõeliselt toredad ja avatud. Mul ikka endiselt väga kahju, et ma ei suuda nendega täiesti võrdselt lobiseda, aga juba tuleb ja veini abil viskasin täna isegi nalja:) Loomulikult on, siin väga hea toosti-kultuur, kahjuks ei suuda ma neid meelde jätta. Mul puudub toostide, anekdootide ja muude seda sorti asjade mälu. Ja kohati tundub, et keelemälu puudub mul ka. Ma ei ole väga kaua aega uut keelt õppinud. Ma arvan, et ma õppisin viimati tõsiselt keelt u 10. klassis, peale seda oli mul inglise keel selge ja teisi keeli ma väga ei õppinud. Ja nüüd tunnistan, et see keele õppimine on bladi-raske:) Õhtuks olen väga väsinud ja siis tahan vaadata mitte vene keelset telkut ja selleks on ainult VH1, mis algab kl 10.

Hommikul on hull plaan minna koos hullude Lvovi naistega surmkülma Musta merre ujuma. Ma ei tea, mis sellest saab. Nädalavahetusel oli vesi kohe hullkülm. Nüüd vaatan Christina Aguilera saadet VH1-s ja loen Ingleid ja Deemoneid. Ei kõla vist väga põnevalt:) Aga lihtsalt on tore. Ja lisaks sain täna kätte imeilusa käevõru, mille ühelt Gorsadi (kustnsike aed kesklinnas) kunstnikult tellisin. Homme lähme Lvovi tädidega koos neile sarnaseid käevõrusik ostma.

Head ööd!