Nüüd on otsustatud, et lahkumispidu toimub reedel. Selleks ajaks olen välja viinud ka kõik reisiks ja Mariile mitte vajalikud esemed. See tähendab, et siin ei tohiks väga palju asju enam olla. Pidu seisneb pigem lahtiste uste päevas ehk kes soovib tulevasele kadunukesele veel pilgu heita võivad seda teha. Ja nendega, kes pisut kauem vastu peavad on plaan minna veel viimast Tallinnareedet nautima. Seega reedel 6.mai õhtul u kl 9.
Täna nagu tegelikult iga päev on olnud väga mixdfiilings päev. Elu koosneb detailidest. Arvan, et olen detailide-nägija/tunnetaja alati olnud, kuid kõrgemat pilotaaži õpetas mulle üks väga hea sõber. Ma kindlasti ei ole tema tasemel, kuid näen neid täpikesi arvan pisut rohkem. Eelkõige inimsuhete detaile tunnen liiga tugevalt. Vahel tundub, et täpikeste mitte nägemine teeks elu märgatavalt lihtsamaks, samas olen veendunud ka oluliselt igavamaks. Ja detailide mitte nägemine või tunnetamine ei kahanda nende mõju inimeste eludele. Pigem need mõjutavad niisama ja neile ei omistata tähendusi või kui need mõjutavad väga isiklikult, siis ei saada aru, et miks miski mõjutab. See tuli nüüd väga filosofeerimisena välja. Jutu mõte on see, et kuigi tänane päev oli enneolematult tore, siis oli selles meepotis ka üks väga tugeva mõjuga tõrvatilk. Ma ei täpsusta, kuid oluline on, et see tõrv tuli minu perest. Vahel ma unistan, et perel võiks olla väiksem mõju minu meeleolule, vähemalt neile asjadele mis mind halvasti mõjutavad. Samas näitab see südamesse võtmine ju hoolimist. Kui ei liigutaks üldse, siis ju ka ei hooliks. Igal juhul olen ma täna mõelnud palju teemadel üksindus vs üksi olemine vs üksinduse tunne inimeste hulgas. Ma arvan, et see on üsna tavaline mõte. Üksinduse tunnet vihkan ma kõige enam kogu maailmas ja ma ei taha seda kunagi ka tunda, võiks isegi öelda et ma kardan seda väga. Ma õnneks enamasti ei tunne seda tunnet. Pean üheks suurimaks väljakutseks enda jaoks järgmise 9 kuu jooksul selle tunde vältimist ja kui ma seda suudan, siis I rule! Arvan, et nii mõtlevad väga paljud inimesed, sellest lihtsalt ei räägita. Ja usun täiesti kindlalt, et kõik on suhtumises kinni! Endiselt soovin, et osad minu elu detailid mõjutaksid mind vähem.
kolmapäev, mai 04, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar