2 oo magatud. Tappe ikka veel ei ole:) Nyydseks on selge, et ma elan Odessa vana linnas ja tanava lopus algab Odessa peatanav. Seega olen ma vaga rahul. Kylla voite tulla aadressil: Lev Tolstoi 30-19a ja kaarte, kirju, kingitusi, yllatusi jnejnejnejne voite saata The Way Home P/O 25 Odessa 65011. Minu maja korval on Gruusia saatkond ja seega on maja ees pidevalt milku, teisel pool maja on kool, mis tahendab, et kui ma tahan kaua magada siis need lapsed karjuvad seal vahetunni ajal. Koju minemiseks sukeldun majahoovi ja hoovipealse maja teine korrus on minu haarber. uks on vaga kitsas ja ei nae eriti koduukse moodi valja. Yhe paeva areng on, et peegli ja dusikardina saan. 2 paevaga olen raakind vene keelt rohkem kui kyll. Hommikul kaisid kaabel-TV mehed ja telefoni mehed. Sain koik asjad aetud. Kui telefoni mees ukse taga oli ja mina temaga labi akna raakisin sain esimest korda aru, et ma olen ikka lounas. Vahetasin kohe riided ara ja joudsin jareldusele, et mul on valed riided- liiga kylmad voi liiga kuumad.

Eile tegin ka vaikse tiiru linnale peale, huvitav on ikka kyll. Musta mere nagin ka ara ja tahtsamad majad. Siin on taaskord enneolematu brandipoodide valik ja meeletult suured kaubamajad. Kuulsatele turgudele ei ole ma veel joudnud. See on nadalavahetuse plaan. Yldiselt on Odessa ilus. Kui majad oleksid renoveeritud, siis oleks kohe imeilus. Majad on suhteliselt madalat- max 4 korrust, aga sellised city-stiili majad. Esimesele korrusele tuleb minna vaikesest trepist ja olemas on ka pool-keldrikorrus millel on aknad ja kuhu viib vaike kaardustrepp, mis paljudes kohtades on vaga ilus. Teed on siin enneolematult korrast ara. Ma motlen oudusega, et siin peaks kontsadega kaima. Ma olen alati hadaldanud Parnu halbade teede yle, aga siin saan aru et seal ei ole midagi hadaldada. Kain aga oma tossudega edasi. Ma ei kujuta ette, mis siin peale suurt vihma toimub. Muidu on tore ja chill. Kohe taiesti rahulik. Tana tegin pisut tood ka juba. Uurisin yhte fondi, kellele aitan taotlust kirjutada. Tanavalastega olen nii palju kokkupuutunud, et olen nende kohta lugenud ja pilte vaadanud. Vaga karm. Kunagi kirjutan sellest pikemalt. Hommikul oli mul kylaline, kellele kohvipakkusin - korteriomanik. Toeliselt meeldiv Ukraina proua. Joime kohvi ja raakisime juttu, mina aktiivselt sonaraamatut lehitsedes. Mul on vaja mingi systeem valja moelda, kuidas vaadatud sonad meelde jatta. Sellega tegelen. Igal juhul teatas korteriomanik Lilja, et tal on jaht, mille nad kuu parast vette lasevad ja kutsus mind purjetama. See sobib mulle suureparaselt!