neljapäev, aprill 06, 2006

Teine oluline uuring

Ja nüüd ma olengi jälle tagasi. Lisaks tualettidele on Ukrainas endiselt teema Vladiku jäädvustamine. Ja seekord jäi ta pildile nii:

Krimmis on Vladik vaieldamatult kauneim ja soliidseim. See mu lemmik pilt. Selline sotsialistlik unistus - kaunis loodus kauni näidissovhoosi keskuse taustal, kus usinad seltsimehed viisaastaku plaani ületavad.





















Ja nii on ta Odessasse alles jäänd. Teda olevat seal u 130 olnud, kuid nüüd on ta ainuesindaja.










Veel üks krasaavitsa Jaltast.












Valge on hetkel moes! Seda teadis juba Ilja! Tegemist siis ühe Krimmi külanõukogukeskuse Aleksandrovka linnakujundusega.





"Ja siin, mu seltsimehed, seisame, et vaadata ....."














Tähelepanelik lehe lugeja märkab domsovetovi eest väikest Ilja peakest. Ilja halval nägemisel on mitu põhjust. Sel hetkel oli öine Tiraspol ja domsovetov uskumatult ilus, mida küll minu kahe minipiksline fotoaparaat ei suutnud oma täiuslikkuses jäädvustada. Ja teine oluine probleem seisnes minu väheses riskialtiduses. Ma igal juhul hindasin olukorda nii, et kui ma tahaksin Ilja lähivõtet, siis võib selle hind olla fotoaparaadi purunemine asfaldile kukkumise tulemusena, sest esines reaalne kuuli saamise oht. Tegemist siiski Tiraspoliga, kus ei ole soovitav öösel ringi tuterdada, vales keeles lärmata ja üldsegi millestki pilti teha, sest iga rjabina ja kamen on riigisaladus!!!!!!!!

Loomingu raamatukogu

Vabandan tekkinud viivituse pärast. Täna on mitmed inimesed tundnud huvi, et kas seiklustega ongi nüüd kõik. Aga tegelikult ei ole. Kõik jätkub, kuid viimasel ajal on olnud pisut loominguline paus ja seega on üleval ainult arhiiv. Varsti lisanduvad uued loomingulised pärlid. Lühidalt viimasel ajal toimunust: jälle on uus kodu, uus töö, vahepeal käisin Venemaal ja fotokas rööviti ära, kuid pildid jäid õnneks alles. Lisaks on selgunud, et suvi tuleb tööd-tegemist täis. Siis olen kohtunud teiste vabatahtlikega, saan endiselt tagasisidet filmi kohta ja mõtlen, et peaks hakkama lõppraportit kirjutama. Seega pisut kannatust ja seiklused jätkuvad! Mõtteid on küll, kuid mul tegelikult puudub arusaam, et kuhu need seiklused liiguvad ilma Odessata. Siiski sattusin täna D-terminali kõrval mingis uues restoranis, kus istusin nurgas, kus pidevalt oli oht, et paat kukub päha. Aga sellele paadile oli ikkagi kirjutatud sõna ОДЕССА ja mingi Soome Joutseni laulis - OOOO Odessaaaa. Ma tean, et see kõlab uskumatult, aga Eesti oli Odessas ja nüüd Odessa on Eestis.
Peatse kohtumiseni!