Täna on olnud väga paha internet ehk siis üldse ei ole internetti. Selle tulemusena läksin oma kolleegi Iraga kaasa mingile kohtumisele ja sattusin pressikonverentsile. Esitleti uut noorte ajakirjanike konkurssi ja laste joonistusvõistlust. Siin ikka see konkursitamine on väga moes. Pressikonverentsil esines 8 inimest ehk absoluutselt liiga palju. Keskmine noorsootöötajate vanus oli vähemalt üle 50-eluaasta ja see kõik ei jätnud väga usaldusväärset muljet. Lisaks kõigile suhteliselt igavatele, kuid kahtlemata äärmiselt olulistele ettekannetele esines entusiastlik tädi mingist ringe korraldavast organisatsioonist. Selline suur ja paks ja vana tädi. Sellised noorsooaktiviste ma olen alati kartnud, ma kujutan alati ette kui eesrindlikud komsomolid nad olid. Ja nii ka täna ta peatamatult ja ülevoolava rõõmuga tutvustas kõiki 88-t ringi mida ta korraldab, osad lausa inglise keeles ja puha. Loomulikult oli sellele 40 minutilisele meeliülendavale üritusele toodud ka üks kena kuldse kleidi ja patsidega 9-aastane tüts, kes esitas ilusa inglisekeelseluuluetuse Spring- teistest sõnadest ei olnd väga arusaada. Tubli tüdruk igal juhul. Siis loomulikult anti ühele pika palmikuga tüdrikule pisut kortsus diplom ja lõpuks astus tuppa mingi kostüümis noormees, aga tema funktsioonist ma ei saanud aru. Ta rääkis millestki, kuid sain aru, et see ei ole mingi aaria mõnest kurikuulsast etendusest ja sellest tulenevalt jäi arusaamatuks tema kostüüm. See vist oli selline stiil. Pressisaal oli vimpleid, diplomeid ja sõjaveteranide pilte täis. See asutus oli vist noorte pressiklubi, vähemalt sildi järgi. Siiski kohal oli kogu seda üritust jäädvustamas 4 telekanalit ja päris hulk ajakirjanikke. Nalja täis üritus oli ja jälle nagu viimasel ajal alati ei olnud minul fotokat kaasas.