Lõvipuuris Vol.2 ja Vol.3

Lõvipuur Vol.2 20.juuli õhtu
Vaim valmis, et siseneda uuesti lõvipuusi, et oma pakikesi saata. Astun sisse ja vastu vaatab ainult üks kurinaine ja ei ühtegi klienti. Minu rõõm suur. Räägin kurinaisele oma soovi ära, mille peale tema vaatab mulle tülpinult otsa ja mõne sekundi möödudes teatab, et nemad on juba suletud. Ja jälle lahkusin ma pea norus postkontorist.

Lõvipuur Vol. 3
Täna lõuna ajal otsustasin, et julgehundirindonrasvane. Võtsin kogu julguse kokku ja seadsin otsustavalt sammud uuesti postkontori poole. Postkontorit nähes tekkis tunne nagu vanades vesterni filmides, kui filmikangelane läheneb saloonile, et kurikaela hävitada, taustaks kõlab põnevust tekitav muusika! Astusin puuri, valmis võitluseks. Kaasvõitlejaid oli vaid 2, seega oli vähemalt ajaline õnn minu poolel. Leti taga oli 2 varasemates osades figureerinud kurinaist ja 1 uus naine. Pöördusin uue naise poole. Ja ta osutas väga toredaks tädiks, kes isegi oli nõus eile mitteheakskiidetud vidinat saatma. Seega trummipõrin kõrvus katkes ja kõik oli väga meeldiv. Mulle ulatati mõlemale pakile 3 täitmist vajavat paberit ehk siis kiire arvutus ütleb, et pidin täitma 6 paberit. Küsimuse peale, et kas neil pastakat ka on, ütles tädi naeratavalt, et vestibüülis on kiosk:) Ma siiski otsustasin läheneda DHL-kioski teenindaja poole ja ta andiski mulle pastaka. Pabereid täitma asudes selgus, et need on 2-s keeles- prantsuse ja ukraina. Seega lugesin õuntelt, mida kuhugi lahtrisse kirjutada. 10 minuti möödudes oli kõik valmis ja toretädi pakkis pakke, peale paariminutilist ootamist, kuni tädi õmblemise lõpetas. (See näeb endiselt jube naljakas välja). Pakkide väiksuse tõttu pakiti minu pakid täiesti tavalisse paberisse. Kui tembeldamine, pakkimine, kleepimine ja veelkord tembeldamine läbi pidin võtma pakid kaenlasse ja minema teise kioskisse. Ehk juba tuttava kurinaise poole. Trummipõrin hakkas jälle peale, kuigi tundus, et kõik läheb libedalt. Kõik läkski, templid pandud ja tehtud. Kui äkki- alarm! Toretädi kutsuti kohale ja ta sai vastu pead, et oli kurinaise juurde saatnud valesti täidetud paberid:)))))))) Saaja ja saatja olid vales järjekorras. Ma ei saa ju pr ja vene keelsetest lühenditest aru. Ja ega midagi kui täitsin paberid uuesti. Ja nagu naksti olid pakid saadetud. Jääb üle ainult loota, et need ka kohale jõuavad. Hea asi siinse riigi puhul on see, et nad teavad mis asi on Eesti, ei pea lisama, et see on Euroopas nagu ma alati Lääne-Euroopast kirju saates lisan.

Pean veel lisama, et postitöötaja vorm koosneb sinisest põllest ja kohustuslikust mustast lainerijutist ümber silmade.