Külm on võtnud kogu minu energia. Tegelt loll on see kes vabandust ei leia, olen lihtsalt laisk olnud ehk siis nagu tavaks. Külm on taandunud ja homme algab kauaplaanitud Krimmi reis. Kõige pealt lähen Simferopolisse, sealt elektritskaga Urozainajasse ja sealt bussiga Krasnodarkasse. Ja siis võibolla muud kohad ka. Eks paistab.

Viimasel ajal olen ma väga zanjatõ olnud. Nii EVSi asjadega kui Eestis HeadEsti asjadega, meil plaanis homme mitu projekti kirjutada ja täiesti uskumatult tundub, et kõik on kontrolli all ja mingit paanikat ei ole. Kui vaid partnerid pisut kiiremini reageeriksid. Aga küll saab.
Homme algab veebruar ehk minu siin olemise viimane kuu. Kuu pärast ootab mind kodumaa. See on kohati päris hirmutav mõte, sest seal kodumaal peab kusagilt raha saama, kodu leidma ja muud hirmsad igapäevaküsimused. Ma hakkan nendega, eelkõige koduga järgmisel nädalal tegelema. Aga kui keegi teab pakkuda üürile "odavat kesklinnakorterit", siis siin on üks huviline!

Eelmine nädalavahetus möödus täielikus rahus ja mõnusalt. Kuna seoses külmaga lõpuks külmusid radiaatorid ka ikka ära siis oli toas ka väga külm. Olen siin tõeliseks venekaruks saanud, sest kui toas oli 13 kraadi, käis peast läbi mõte, et näe kui hea soe. Nüüd seoses külmade taandumisega hakkasid ka radikat tööle ja toas on päriselt soe. Siis sati arve vist on korteriomanikul maksmata, nii et vaatan toaantenniga krõbisevat telkut ja tegelikult leidsin täiesti uue asjana videolaenutuse, mis on mugavalt minu uksest 100m kaugusel ja sellest tulenevalt vaatasin palju telkut ja olin õnnelik selle üle. Kuid kino sai ka ikka. Nimelt oli laupäeval ilus ilm ja sellega seoses, eriti peale pikka külmapüha, guljaitasid kõik inimesed kesklinnas. Mina ka guljaitasin ja kohtusin oma parima sõbranna ja tema abikaasaga. kes minu meelest talle kohe üldse ei sobi ja on selline kohaliku meessoo üks eredamaid halbu näiteid. Õnneks sõbranna on ise ka avaldanud, et ei ole tegemist õnnelikeima abieluga maamunal. Igastahes oli meil meeldiv 1,5h-ne guljaitus ja abikaasa jutt väsitas mind kohe ära, nii et ma põgenesin turu sulgemise ettekäändel. Aga väljavõte väga meeldivast vestlusest:
Abikaasas: "Mis see tähedab, et sa oled siin vabatahtlik?"
Mina: (suhteliselt pikk mõttepaus ja sobivate sõnade valimine, et asja lihtsalt selgitada ja selline tulemus:) "Olen ühe programmi raames, mis annab noortele inimese võimaluse mõnda aega välismaal elada ja töötada" (plaksutasin endale mõttes, sest hea lihtne kirjeldus ju)
Abikaasa: (mõtleb, muigab, mõtleb ja teatab:) "Aa, kas teil seal peetakse meid (loe:Ukraina) JUBA välismaaks või"
Mina: (shokeeritud, kuid rahunen kohe ja teatan naiivselt:) "Nojah, me peame ikka kõike mis on väljaspool Eesti piiri on välismaaks, isegi Lätit ja Soomet"
Abikaasa: (veel kurnavat mõtlemist, just nagu ta mu naiivset kommentaari ei kuulnudki) "Nojah, tegelikult te olete juba Euroopa Liidus ju"
jne

Ja köögis on mul endiselt olukord: Köök nagu külmkapp ja külmkapp nagu lihtsalt kapp.
Minu teooria on, et moodsad külmakapid ei tööta kui neid ümbritsev õhk on külmem kui külmkapis peaks olema. Kinnitage või lükake ümber...