Turu majandus

Tänase päeva päevateema on siis turud Odessas, sest nüüd olen lõpuks käinud sellel müstilisel kõige tähtsamal kurikuulsal Sedmoi kilometril. Lisaks sellele, et ma sain täna ilusaid asju on turuvärk siin ikka otsen serjosnõi asi, nii et vajab lähemalt tutvumist.

Nii aga ma lisan mõned illustreerivad pildid ka ikka juurde.

Niisiis üldiselt ma ei ole selline suur turu inimene, aga siin ma olen selleks rohkem saanud ja seda täiesti pragmaatilisel põhjusel, sest mulle ei meeldi siin poes käia. Poes tunnes ma end alati
võimaliku vargana. Kõik kotid tuleb muidugi kuhugi kappi panna, või mingile tobedale mutile hoiule andma. Siis hrannikud on sellised tähtsad sellid ja nemad kontrollivad tsekke ja rebivad selle pisut puruks, et kinnitada, et kõik on õige. Jnejnejne, ühesõnaga on see üks suur stress ja seega käingi ma rohkem turul. Pealegi ei ole mu kandis suuri univermage, nii et kõik asjad saan ostetud ainult turult.
Minu igapäevane turg on Novõi rõnok, see on igaopäevaselt ka kõige talutavam, on puhas ja ilus, kuigi kallim kui teised turud. Aiaiai. See on tore pisike turg ja otse mu tööteel nii et lihtne käia. Novõi rõnok on ka kõige igavam turg, aga
seal on üks tädi! Ta on mu lemmik. Täna nägin teda jälle. See on tarakani- ja rotimürgi müüjatädi. Tema töö seisneb päev läbi mööda rõnokit ringi kõndida ja mürki pakkuda. Eriliseks teeb tema aga see kuidas ta reklaami teeb. Ta ütleb sellisel väga erilisel kumiseval häälel selle ühe mürgireklaami lause ja see kõlab meeletult naljakalt, sest päevastpäeva see kunagi ei muutu. Tema puhul ma tahaks seda reklaamlauset väga lindistada ja seetõttu unistan ma helisalvestavast mobiilist.

Niisiis. Järgmine turg on Privoz. See on Odessa põhiturg. See on selline suur, suht kesklinnas ja
Odessa turismiraamatud ütlevad, et sealt saab osta nööpnõelast tuumapommini. Noh ma ei tea kas päris nii on. Seal ma väga ei käi, kui siis huvi pärast. See on selline põnev turg, kus elu käib 24h, saab värsket kala, 20 kopkast Astra suitsu, kassette, kuns- ja eluslilli, Hugo Bossi kilekotti, vürtse ja kõiki muid eluks vajalikke asju. See on tõesti põnev turg, kuhu soovitav kindlasti minna. Seal on selliseid tüüpe ja karaktereid. Lisaks müüakse seal vanu asju, mis alati on väga põnev ja minu lemmik. Ma ikka unistan endiselt elekter-samovarist.

Siis on "7 km". See on vähemalt Lõuna-Ukraina ja kogu regiooni suurim tug, mis asub Odessa kesklinnast 7 km kaugusel, sellest ka nimi. See on see turg, kust ostetakse kõik tööstuskaubad, mida müüakse kõigil teistel turgudel ja poodides Ukrainas, Moldovas ja mujal. Seal on palju müüjaid kes müüvad ainult hulgi. Nt kui Moldovasse läksin, siis läksin selle rongiga millega läksid koju Chisinau turutätad, kes käisid 7km-l shoppamas. Nad lähevad bussiga otse turule hommikul kl 3, siis shoppavad ja kl 12 koju tagasi. Minu uue sõbra Alex'i kommentaar 7km-i kohta oli. "Ma ei teadnud, et maailma kohtub Odessas." Ja nii see on. See on tõeline rahvastepaabel ja pigem on see turg, kust saab osta tõenäoliselt absoluutselt kõike mida hing ihaldab. Mina ihaldasin seeliku ja juuksevidinaid ja muid ilusaid asju, mis minu meele nüüd väga rõõmsaks teeb. See kompenseerib õnneks mõningast energia puudust, mis võib tuleneda pisut vähesest magamisest ja pisut ka heast Ukraina valgest õllest. Aga see selleks.

Ja järgi on jäänd vana hobuseturg - Starokonnaja rõnok. See on tegelikult mul kodu lähedal, aga seal ma ei ole veel käinud. Sealt saab tänapäeval osta kassipoja, kuldkala ja viirpapagoi ning tõenäoliselt ka kõiki teisi loomi, kuigi nad väidavad, et hobuseid enam osta ei saa:)