Russki jazõk ja zima!

Nii nüüd on kogunenud paljupalju muljeid, mis on vaja enne unustuste hõlma vajumist talletada. Alustuseks eelmisel nädald veetsin siis imelised 4 ööd rongis. Ei olnud midagi hullu ja rongi nägu ei tulnud ka pähe, ainult pisut ära väsisin. Aga igal juhul võib kõiki reisimisi väga õnnestunuks pidada. Kõige pealt tore Kiiev, kus kõik õnnestus, isegi käisin lõpuks saatkonnas ära ehk siis viibisin pooltunnikese kodumaa pinnal. Ja ajasin veel mingeid asju. Aga siis reedel ja laupäeval viibisin Lvovis, mis oli märksa põnevam reis. Läksime mu hea sõbranna Ira ja tema tuttava Linaga Lvovi. Reis algas täiesti nii nagu peab üks tõeline reis algama, kuid lihtsalt seni ükski mu reis ei ole nii läinud. Ehk siis ostsime kupeede vahel äritegeva täta käest suitsukala ja vagunisaatjalt õlle ja alustasime reisi Lääne-Ukraina mekasse. Lvovi reisi eesmärk oli osalemine konverentsil "Naiste ja meeste võrdsed võimalused tööturul". Nii ja nüüd lubage mul enda üle vägaväga uhke olla. Ehk siis mul paluti konverentsil ettekanne teha teemal "Naiste ja tööturg Eestis". Ja palun väga, mina tegin Ukrainas konverentsil ettekande VENE KEELES!!!! Muidugi algul vabandasin, et mitte ukraina keeles, aga mulle andestati. Ja ettekanne tähendas pigem lugemist, aga siiski. Lisaks tegin kommentaare täiesti ise ja tutvustasin Euroopa Noored programmi täiesti iseseisvalt vene keeles ja padabimpadabum, andsin ka Lvovi kohalikule telekanalile intervjuu ja seal ei lugenud ka midagi maha. Nii, et mul on täiesti alust enda üle uhkust tunda ja seda ma ka teen:))) Lisaks kohtusin ühe vana tuttavaga Lvovis ja muidu oli lõbus. Meie kolmas kompanjoon Lina oli väga huvitav näidiseksemplar. Arvan, et võrdõiguslikkuse teema on selline, millest saadakse igatmoodi aru ja paha on kui sellest valesti aru saadakse. Ja üldiselt ma usun sellesse. Aga meie kompanjoni kokkuvõtte kogu teemast oli täiesti uskumatu ja ma ei usuks seda kui ma seda ise ei ole kuulnud. Aga ta teisel päeval teatas, et tema mõtles selle üle ja jõudis järele, et parem on olla ikka diskrimineeritud. Sest siis mees otsustab kõik ja sina istud ainult autosse:)))) Ja veel lisaks, et kui naine ikka igasuguseid imelikke asju teeb, nt käib tööl, siis ta ei ole enam nii väga naina. Ja küsimuse peale, et misasi on naine oli vastus, et naine on: "Keeruline emotsioonide ja keemiliste reaktsioonide süsteem". Novot kui targaks ma siin saan!
Täna rääkisime Iraga veel teemal ja viskasime nalja ja Ira rääkis Ukrainas paar aastat tagasi läbi viidud uuringust võrdõiguslikkuse teemal. Minu jaoks väga huvitav. Ukrainas arvavad naised, et võrdõiguslikkus tähendab: "Igale naisele mees". Lisaks Ukrainas olevad ressursid jagunevad meestele 50 ja naistele vastavalt 1 (see ei ole palkade suhe). Ukrainas pankades olevatest arvetest kuulus vaid 4 % naistele. Lisaks näevad naised ainsa võimalusena oma rahalisi võimalusi ja üldse võimalusi parandada ainult läbi perekonna, mis tegelikkuses tähendab läbi mehe ja lapsed on pigem loomulik produkt. Ehk seesama uskumatuliina on 6 aastat tagasi lahutatud 15-aastat kestnud abielust ja nüüd viskab nalja,et ta saab pensioni varasemas elus osutatud seksuaalteenuste eest. Minu jaoks on see kõik täiesti uskumatu. Ja jõudsime järeldusele, et tõenäoliselt kui siin teha naiste hulgas küsitlus, et kas naistel peaks olema õigus valimistel osaleda, siis nad ütleks tõenäoliselt, et vahet ei ole või et mehed on nagunii targemad. Vot nii, kunagi hiljem pean ma kirjutama ka siinsetest meeste ja naiste vahelise suhtlemise kommetest. See on väga huvitav teema. Ja nii huvitav, et isegi mu kallis emmeke, kes vahel on suhete teemal suhteliselt konservatiivne, ütles kommentaariks "Et selles ühiskonnas ma siis küll läbi ei lööks!":))
Vahemärkusena: vene keele õppimine edeneb ja õpin tublisti iga päev. Juba tean padešše, et pristavkisid ja saversennõi ning njesaversennõi vidist ei saa vist küll kunagi aru.

Nii, aga nüüd midagi erilist. Odessas ja nagu aru saan kogu Euroopas on meeletu talv. Meil siin Tsaari-Venemaa lõunapealinnas Odessas on selline talv, mida ma ei oleks eales uskunud, et siin on selline talv. Ja nüüd taaskord kahju, et mul ei ole fotokat, sest see on jäädvustamist väärt. Täna hommikul oli -25 kraadi külma. Õnneks kohalikud ütlevad, et selline külm oli Odessas viimati 15 aastat tagasi. Aga tänaval on ilus lumi ja üldse õues on kohe päris väga ilus talv. Ja muidugi on väga külm. Kõik muu talvevarustus on ok, aga mul ei ole korralikke talvesaapaid ja kindad on ka külmad. Muu on ok. Nii, aga mis peamine. Mult on küsitud väga palju, et kas Must meri talvel jäätub. Enamus inimesi räägivad, kuidas nad lapsepõlves käisin merel uisutamas, aga see oli väga kaua aega tagasi. Kuid nüüd, just praegu on Must meri valge meri, sest ta on jääs! Ja seda ma tõesti ei uskunud, et ma näen.

Kolmapäeval sõidan Krimmi suvekuurortisse, kus külas kuhu plaanisin minna oli täna hommikul -28:))) Ma veel plaane ei tee. Lähen neljapäeva hommikul Simferoopolisse, kohtun Annaga ja siis vaatame edasi mis teeme. Plaan on Krasnodarka, Bachisarai ja Sevastopol. Aga võibolla on plaan hoopis rong- Simferopoli rongijaama McDonalds - rong:)) Ja tagasiteel Lvovist käisin ka restoranvagunis. See oli elamus. Ja jõudsin järeldusele, et on väga suur vahe käia Šveitsi rongi restoranvagunis ja Ida-Euroopa rongi restoranvagunis, mis küll on väga uus ja peen. Elu on viimasel ajal põnev ja loodan, et nii ka jätkub! Ja tööd on ka hirm palju järsku:(
Eelmisel nädalal lahkus järjekordne, kuid senini kõige toredam jaapanlane Kanzo, talle lähen järgmisel aastal kindlasti külla. Ja tänase päeva lõpuks õppigem kiiresti ütlema väga iluast jaapani keelset väljendit, mille vestmikust leidin:

KAK-A-NAIDE KUDASAI!

Kohtumiseni!