Elektrisõltuvus ja jõulud

Need kaks asja ei ole omavahel üldse seotud, kuid tähistavad viimaste päevade meeleolu.

Arvan, et tänapäeva Maslow hierarhias peaks olema ka selgelt kirjas baasvajaduste hulgas - elektri-vajadus. Vahel tundub osade inimeste jutte kuulates, et kui oled muutunud ultramoodsaks inimeseks, siis on vajaduse rahuldamatuse korral meeleoluhäireid tekitava omadusega ka interneti-vajadus.

Ma olen elanud nüüd juba 2 x 24h ilma elektrita. Ma ei oleks kunagi arvanud, et see nii keeruline on. Esimene 24h oli kodus, millest ma siiski vähemalt 8h magasin ilma elektrita ja teise sama kaua olin tööl. Ja pealegi oli põhjus mehhaaniline ehk uus kork parandas kõik. Nüüd aga on asi tõsisem. Eile ei olnud terve päev kontoris elektrit ja kuna ma olin rumala peaga kodus läpakat ilma juhtmeta kasutanud, siis ei olnud akut ka. Kuid lisaks ma selles absoluutses tegevusetuses ja mõttes, et on vaja palju teha istusin lihtsalt 2h, et minna sotspatrulliga kaasa filmi tegema. Ja kui auto saabus 1,5 h hilinemisega, selgus et meie lõbu jääb ära, sest auto katki. Kodune rõõm ei kestnud kaua, sest 45min peale koju jõudmist lahkus minu seltskonnast elekter ja täna hommikul 12x ei olnud ta veel tagasi. Seega kodu pime ja külm.

Kogu asja tegi hullemaks, et mul on lisaks läpaka akule tühi ka mobiili aku ja laadija on kodus ja kodus ei ole elektrit. Kuidas küll nii elada saab? Kuu tagasi elektrikatkestuse ajal sai öelda: "Mida küll inimesed 100 aastat tagasi tegid, kui elektrit ei olnud? Vastus: kasutasid Nokia-telefoni valguse saamiseks." Nüüd aga ei ole mingit valgust. Ja lihtsalt kommentaarina. Ukrainas on küünalde ostmine üks keerulisemaid tegevusi.

Jõulud on üks kummaline aeg ja nüüd esimest korda mõistan, mida ma jõuludelt ootan ja mida ma selle juures hindan ja kõik see puudub mu elus hetkel. Aga jõulud on selline eriline aeg kui kõik lihtsalt käib omas rütmis, mis sellest et kohatises kingistressis, siis on see ikkagi väga tore stress, sest mõtled teistele. Siin tundub, et ei olegi sellist püha, mis sellist soojust sisaldaks. Näär on nagu on. Pauk, viin ja padarak. Aga täna mõtlesin ja mõistsin millest puudust tunnen. Praegu Eestis olles kondaksin ma peale tööd ilusas Tallinnas ringi ja vaataks lihtsalt seda ilu, siis läheks mõne ülitoreda ja kalli inimesega kuhugi toredasse baari või kohvikusse, tõmbaks end kerra, telliks imehead hõõgveini, lööks nurru, räägiks pisut juttu, kuulaks tõenäoliselt ilusat muusikat ja tunneksin end lihtsalt väga hästi. See vist ongi see üks suuremaid rõõme, mis on kõige väärtuslikum just jõuluajal, kuigi kõike seda saab teha põhimõtteliselt aastaringselt.