Krimm on üks hiiglama põnev koht. Põhimõtteliselt on Krimm nagu Noa laev, kus elavad koos peaaegu kõik olemasolevad ja mitteolemasolevad rahvad. Alustades eestlaste, kasahhide (keda nagu täna selgus olemas küll ei ole, vaid on 55 eri türgi hõimu), karaiimide ja krõmtsakkidega ning lõpetades prantslaste, tatarlaste, itaallaste ja kõigi muuga. Soomlasi seal siiski ei ela ehk neid Noa laev ei päästa, nagu Annaga järeldasime.
Eile sõitsime lisaks elektritskale ka lassi ja passi ning kõigi muude bussiliikidega. Käisime Aleksandrovka koolis, kus töötab eesti keele õpetaja, jõudsime Krasnodarkasse ja minu maailma astusid päriselt Krimmi väliseestlased. Seni olin neist vaid kuulnud. Nüüd on mul mõte, et oleks vaja kokku viia Krimmi ja nt Rootsi väliseestlased. Huvitav on see, et minu meelest on Krasnodarkas nähtud eestlaste kodu väga sarnane USAs nähtud eestlaste koduga. Ja see ei sõltu rahast, vaid suhtumisest, traditsioonidest ja mälestustest. Nüüd joome Simferoopolis kohaliku Eesti seltsi esinaise ja etnograafia muuseumi Eesti osakonna juhatajaga konjakit. Homme Bahtsistsarai ja Sevastopol. Reis on olnud reisi väärt, kohe täiesti.
Eilse päeva märksõna:
Laenasime pererahvalt kummikud ja kalossid ning läksime tühi õllepudel käes üle põllu Vovka juurde samakat ostma.
reede, veebruar 03, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
hei, unfortunately not able to read fluent estonian yet, but I presume the things you write down are correct!
Postita kommentaar