kolmapäev, veebruar 08, 2006

Reval vs Tallinn

Eile jõudsin jälle äratundmisele, et elu on ikka hiiglama põnev ja pidevalt juhtub midagi ootmatut. Eile oli mul jälle täiesti ootamatu vestlus. Ehk siis kohtusin taas uue jaapanlasega. Väga huvitav tüüp. On siin elanud 9 kuud,räägib väga hästi vene keelt, sellele lisaks ka ukraina ja poola keelt, ning loomulikult jaapani ja hiina keelt. Ja ta õpib ajalugu ning tundub, et ta on raamatute lugemisega jõudnud u 16. sajandisse ja hilisema perioodi raamatuid ta veel ei loe. Muidu väga äge tüüp. Suitsetab jõuluvana pildiga u 1 grivnaseid Troika tapjasuitse ja on täiesti kohanenud välimusega. Nii aga meie vestlus:)
Kõige pealt teatas ta mulle, et ta väga tahaks Revalit külastada. Mina naiivselt olin kohe üllatunud ja pisut shokeeritud, sest ma kunagi ei olnud mõelnud, et ma elan Revalis. Nii ma siis pidasin vajalikuks teda teavitada, et Revali tänapäevasem nimi on Tallinn, kuid tundub, et ta ei ole sellest eriti midagi kuulnud, sest ta ei aktsepteerinud sellist nime. Ja nii rääkisimegi me siis Revalist terve õhtu. Seejärel kui kodulinna nimes olime kokku leppinud avaldasin talle ilmeselt muljet oma ingliskeele oskusega. Ja nii algas järgmine ootamatu beseda.
Kus sa inglise keelt õppinud oled?
Vastus: Koolis.
Imestus ja küsimus: Kus riikides sa käinud oled?
Mõningane loetelu.
Hmmm, ma olen üldse mõelnud, et millal teie valitsus inimesi harima hakkas?
:))))))))))))))

Ma olen harjunud vestlustega stiilis, et kus Eesti on ja kas teil elektrit on ja kas teil telekat on jne, kuid eilne oli mingi uus intellektuaalne tase. Viimasele küsimusele ei osanud ma muuseas muud midagi öelda, kui et teatasin naiivselt Tartu Ülikooli asutamisaasta.
Lisaks veel üllatus ta, et Reval on Helsingforsist nii kaugel, lausa 80 km. Tema on vaadanud Euroopa kaarti ja alati arvanud, et linnade vahe on 15 km.
Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et ta tuleb mulle Revalisse külla. Pean vist shoki vältimiseks vahetama pisut märke ja tegema muid trikke. Pean veel üle vaatama filmi "Goodbye Lenin".
Ta siiski eeldas, et ma oleksin eile baaris kivikirvekesega mänginud ja veidraid häälitsusi teinud.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Imetore lugu!!:):):)

Anonüümne ütles ...

Jaapanlaste moodsaks ja läänelikuks saamine algas alles peale II maailmasõda. Hakati panustama nii haridusse kui majandusse. Progress on olnud muidugi muljetavaldav. Varasemalt polnud seal suurt tehnikat ega elektrit... Pole siis imestada kui jaapanlane arutleb, et tea mis ajal Eestis ka haridus massidesse jõudis. Ilmselt seostab seda samuti majanduse muutumisega ehk siis 1990-ndate algusega.