See ongi see Krasnodarka. Krimmi eestlaste põhikants hetkel. Sinna tahetakse luua eestlaste seltsimaja ja muidug ollakse tublid ning aktiivsed.











Mida bussis teha ei tohi?
Marshrutkas on veel lisaks silt:
Не хлопать
Ja nääri ajal ei tohi marsasse näärimänniga ka sisenega. Siis sõidab naine marsaga ja mees peab näärimänd peas koju kõndima.















Sevastopoli etnograafiamuuseumis on Krimmi makett, millel kujutatud suur hulk Krimmis kunagi või hetkel elavaid rahvaid. Sh ka meie kallid eestlased (pildil keskel).

Eestlased, kes tegelikult ei näe üldse eesltased välja muudkui laulavad ja samal ajal ründavad mingid hullud sõdalased rahulikku laulurahvast nooltega. Ma ei tea mis järeldusi sellest küll teha, et selline eksponaat on tehtud?


Ühed ilusamad lapsepõlvemälestused vennaga on seotud jurta ehitamisega. Muidu meil ei siis ega ka nüüd ühist keelt ei olnud, kuid jurta ehitamine oli meid liitev tegevus. Kui nüüd mõelda ehk peaksime ka nüüd jurtat ehitama.
Tean mitmeid inimesi, kes ka lapsepõlves jurtat ehitasid. Ma mõistan laste vajadust onni ehitada, aga mind väga huvitab kust me teadsime, et on vaja just jurtat ehitada. Meil ei olnud kunagi vajadust onni ega näiteks iglut ehitada. Jurta ehitamine tähendas vanemate seinaäärde naelutamist ja suurepika tekkidest ja toolidest tehtud jurta rajamist elutuppa.
Pildil palun väga, minu elu esimene päris jurta. Ma kunagi ei teadnud milline jurta välja näeb, või et see päriselt eksisteerib või et see on kaamlivil tehtud.





Üks ägedamaid Lenini kujusid. Üldse nagu ma olen enne öelnud, siis kõige ilusamad Leninid on Krimmis.
Pildil Krimmis Aleksandrovka koolis töötav eesti keele õpetaja Helle ja Krimmi Eesti Tugiseltsi esinaine Meeri. Ning nelkidega üks juhuslik linnakodanik.







Hommikused värsked sõrnikud ja kodune aprikoosimoos. Viis keele alla!

















Ja lähenemegi tasapisi Chufut-Kale'le. Esimene peatud on see mungaklooster. Loomulikult on see samuti mäesees koobastes. Kui tähelepanelikult vaadata siis torni taga paistavad seinas aknad ja sambad ja seal need mungad elavadki. Klooster suleti 1938 aastal ja taasavati 1992. Pidi olema hirmus rikas klooster ja mingil põhjusel oli seal jalutamas väikesed meestegrupid. Nii vanad kui noored. Uute ja vanade autodega. Kui pisut aega Ukrainas elada, siis tead, et meeste grupid sellistes kohtades on vägaväga haruldased. Nii et mõistatus jäi õhku...


Minu esimene ja võibolla viimane lumes istumine käesoleval talvel. Väga tore ja mõnus oli.


















Eelmine, see ja järgmine pilt on kõik tehtud Chufut-Kale's. Tegemist on koobaslinnaga. Krimmis on koobaslinnu palju, kuid selle teeb eriliseks see, et lisaks koobastele on ka maapealsed hooneid. See loodi vist u 3. sajandil ja viimane elaniku elas seal 19.sajandi keskpaigani. Minu jaoks on mõistatus kuidas ja miks nad seal elasid. Põhiliselt elasid seal karaiimid. Kahjuks jäi sel korral vanal karaiimide surnuaial käimata, sest vajalik värav oli lukus. Muuseas karaiimid on üks juutide "liik", kes lõid põhiusust lahku. Ja kuigi nende keel ja kombed on sarnased, siis NL ajal karaiime erinevalt juutidest taga ei kiusatud.




















Kui link kakab pähe, siis toob see palju õnne. Sevastopolis oli reede hommikul lindude kogunemine. Minu ornitoloogiline silm vaatles ja ütles, et tegemist võis olla kuldnokkadega. Kuid ma ei tea kas kuldnokad käivad Sevastopolis talvitumas. Siiski oli meil au jääda vähamelt mitmemitme tuhandelise linnuparve alla ja mingil nõia väel ei kaetudki meid väljaheidetega. Siiski saabus õnn minu õuele, sest ühe linnu kraam maandus otse minu kaunil ninaotsal.





Lihtsalt ilus Krimmi rannik. Lisa päike ja soojus ning kokku saab suurepärase Krimmi ranniku. See pilt on tehtud Hersonessis ehk siis Sevastopoli eellase kaldal. Seal pidi olema ka väga huvitavaid sukeldumis kohti. Laevade valik pidi olema antiiksetest kuni 2. ms-ni.













Jälle lihtsalt ilus pilt Herssonessist. Sealne arheoloogia muuseum oli vägaväga hea. See linn oli vist kunagi väga ilus ja värviline, sest nende kunstnikud tegid väga ilusaid asju. Lisaks on selles linnas elanud küll kõik eelajaloolised ja moodsad rahvad. Kuid mind üllatas, et sealt on nii palju nii terveid asju leitud, et keegi neid ei ole ära lõhkunud või ära rüüstanud. Kindlasti soovitan Herssonessi külastada. Seekord jäi kahjuks Balaklava külastamata. Seda kirjeldavad kõik kui muinasjutulist paika ja lisaks oli seal NL allveelaeva baas.