Mul on väga hea meel tutvustada teile oma väga head uut sõpra Christiani, kes on pärit Saksamaalt. Eriti tore on see, et ta on pärit Ida-Saksamaalt ja on olnud pioneer ja saab seega igasugustest asjadest ja naljadest väga hästi aru:))) Ühesõnaga saab temaga väga palju nalja. Tema ainust viga on see, et ta lahkub Odessast juba 2 nädala pärast ja sellest on väga kahju.
Aga üldiselt võib öelda, et viimased nädalad on kohe täiesti uskumatult toredad olnud. Palju uusi kogemusi, kohe igasuguseid, millest siin rääkida ei saa või ei taha. Eelmisel nädalal osalesin paar tundi konverenstil, mis toimus Odessa kõige kaugemas nurgas ühes jubedas pansionaadis, kust leidsin Odessa väidetavalt peamise geiklubi. Ikka ma leian need üles. Lisaks oli konverents täiesti surmigav, kuid ma pidin seal olema, sest ma hea inimene laenasin neile oma läptoppi. Kohvipausi ajal juhtus midagi sellist, mida juhtub ainult filmis, kuid nüüd juhtus minuga ja selle juhtumise tulemus on see, et Epp on väga hea vabatahtlik:)) Ühesõnaga läksin mina tutvuma pansionaat Mirnõi hinnakirjaga. Samal ajal üritas keegi välismaalane hotelli meeleheitlikult sisseregistreeruda, aga kahjuks proua letis pa-angliski njepanimõm. Seega maailmapäästja vabatahtlik eestist pakkus oma abistava käe. Tegemist oli Floridast pärit preestriga, kes tegeleb ülemaailma ka sotsiaalprojektidega. Korraldab eri riikides töölaagreid ja aitab lastekodusid jne. Täiesti uskumatult avatud mõtlemisega ja ratsionaalne ameeriklane. Selgus, et ta oli Odessasse tulnud kontakte otsima, et järgmine aasta siin töölaagreid korraldada. Teda huvitasid lastega tegelevad organisatsioonid ja lastekodud, kuna oli kuulnud, et riigi lastekodud on siin hirmsad. Ta oli just saabunud ja keegi tore inimene oli soovitanud tal ööbida seal maailmalõpus asuvas pansionaadis ,kus ta maksis 30dollarit öö eest. Järgmisel hommikul kohtusin veel temaga, et pisut teha taustauuringut, et kes ta ikka on ja kas on usaldusväärne. Nüüdseks elab Robert kesklinna korteris ja maksab 25dollarit ja on nädala meie organisatsioonis käinud ja tundub, et ta on kõigiga sõber ja koostöö võib alata. Mul on kohe väga hea meel, et olen saanud kuidagi kasulik olla ja eriti hea meel on kui see koostöö reaalselt toimima hakkab. Täna käisime järjekordsel ekskursioonil soojakutes, kus lapsed elavad. Homme saan pildid kätte. Täiesti uskumatu maailma on see ikka. Ekskursiooni tegi väga eriliseks meie transport - 1963. aasat Volga:))) Ägešš uunikum. Auto liikuma hakkamine tundub tõelise takeoffina ja kui täna bensujaamas käisime, soovitati selle autoga sõjaväebaasi minna, et sobivat kütust saada. Juht oli sama ajastu mees ja oma autoga täiesti sama stiili esindaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar