Kreekapähkel

Nädalavahetusel käisin jälle katakombides kondamas. Seekord käisime ainult päeval, pisut halvemate juhtidega, kuid tundsin end palju targemana. Pidime kohtuma kell 8, mis tähendab, et ärkama pidi tavatult vara, kuid loomulikult kõik teised hilinesid ja seega lahkusime alles 9. Ma peaksin sellega juba harjunud olema, kuid ikka ei ole. Enne katakombidesse minemist käisime Christianiga shoppamas, sest ma olin ju kogenud katakomber ja teadsin mida vaja. Meie ostukorvis oli taskulamp, müts ja kindad. Eriti kinnastest tundsin viimasel korral väga puudust. Arve kokku oli 18.50 grivnat (1UAH = 2,6 EEK). Müts sellest oli 15 grivnat, seega tõeline luks peakate. Sellega võib tutvuda ülemisel pildil. Taskulamp, mis maksis 2,5 grivnat osutus ebakvaliteetseks taskulambina, kuid katakombides võib seda pidada lausa relvaks:) Lamp pidas vastu tugeva tunni ja lõpuks oli lamp nii nõrk, et kella ei saanud ka selle abil vaadata. Muidugi oleksime võind juba ostes arukamad tarbijad olla aj 4 grivnase kvaliteetlambi osta, aga eks elu õpetab. Meie suurepärases seltskonnas olid väga toredad seltsilised, kes ei pidanud paljuks hakata peale 30 minutilist katakombis viibimist hädaldama, et nemad tahavad koju ja šašlõkki süüa. Ei olnud väga tore seda kuulata. Lisaks viibis meie seltskonnas väga armas armastajapaar, millest naispoolele taskulampi ei antud, sest tema pidi käest kinni hoidma. Samas armastav Šaša ei pidanud paljuks teda pidevalt üksi jätta, et kusagil kivi otsas karjuma hakkaks.

Suurim nädalavahetuse elamus oli vaieldamatult kreekapähklite korjamine. Pildil on näha kreekapähklid enne koorimist ehk sel kujul nagu nad puuotsas on. Pähklid ei ole veel täiesti küsed, aga meeletult head on küll. Ma ei ole kunagi mõelnud, kuidas kreekapähkel võiks kasvada, aga ma ei ole kunagi arvanud, et lisaks kivikõvale koorikule katab teda veel ka peen ja paks roheline kasukas, mis küll sügiseks ära kuivab ja pähkli ümbert sisuliselt ära kukub. Üks järjekordne lõunamaine leid, mis teeb siinse elu eriliseks.