Oh Odessa jätkub

Ma ei tea kuidas küll Odessa selliste uskumatute asjadega hakkama saab, aga alati kui ma midagi siin asjatama hakkan, siis ei lähe kohe libedalt. Sellel võib olla mitu põhjust, kas siin ongi selline süsteemitus, kus asjad toimuvad kesteabkuidas. Või teine põhjus, et vaatamata sellele, et minuga tavaliselt erilisi asju eriti ei juhtu, siis olen ma ikkagi isepäine ja üritan siin ise hakkama saada. See võib olla mulje, kuid tundub, et enamus välismaiseid praktikante ja välismaalasi küsivad nõu või omavad inimesi, kes asjad nende eest ära teeb. Mul selline inimene otseselt puudub. Ja lisaks arvan, et sõna projekt mõeldi siin välja, sest pealtnäha lihtsad asjad on siin kuidagi keerulised. Ei ole nii, et tahan asja, mul on raha ja saan asja. Nii lihtsalt siin asjad ei käi.

Seega tänase projekti koodnimi: Epp Eestisse!
Tagasi ma juba saan, aga siit ära saamine on pisut keerulisem. Loomulikult projekti on põhjustanud lätlased, kui mul siin juba rahvustepõhiseks solvamiseks läinud on. Nimelt soovin ma Eestisse tulla kahte Läti firmat kasutades. Tagasi tulen Eesti õhuga ja see on väga lihtne. Tähendab neile raha maksmine on oluliselt lihtsam kui lätlastele raha maksmine. Nad teevad küll imetoredad firmad ja odavad hinnad ja kaunid kodulehed, aga kahjuks neil kohe mitte midagi ei tööta ja seega puudub mul peale järjekordset 3 tunnist marsas istumist pilet. Air Baltic vastas, et neil esindaja Odessa lennujaamas, et mingu ma sinna seal saan osta, sest internetisüteem ei tööta! Nii ma siis vistasingi saba selga ja kappasin lennujaama marsa peale, sõit kestab nimelt 1h nagu mäletame ajast mil ma lennukist maha jäin. Lennujaamas ei selgunud Air Baltic esindaja, sest seda teavad ju kõik normaalsed inimesed automaatselt, et Malev esindab Air Balticut ja selle pärast ei ole mõtet ju sellist fakti kuidagi sildiga kinnitada. Noh tegelikult ma nende poole ei pöördunud, vaid oma tuttava Kievavia poole, kellelt sain broneeringu, kuid mitte maksta, selleks pean minema kesklinnakassasse. Nii ma siis hakkasingi sinna minema. Mõtlesin veel, et põikan Ecolinesi kassast läbi, et Riia-Tallinn bussipilet osta. Sinna jõudmine oli nagu ikka seiklus läbi autode ja turu jne. Ja nagu ma juba eeldada võiksin selgus, et Odessas Ecolines Riia-Tallinna piletit ei müü, et ostku mina internetist. No aga seda ma ju tahtsin teha, AGA SEE SÜSTEEM EI TÖÖTA!!!!!! Hea küll mõtlesin, et rahu ja lähen ostan lennukipileti ära. Tulemus see, et istusin valesse marsasse ja sõitsin teise linnaotsa, seda mõistsin alles siis kui olin eiteakus. Otsustasin mitte kiljuma hakata, sest muidu ma oleksin pidanud kusagil kesteabkus marsast väljuma ja nii otsustasin, et kuna mul aega on, siis ma parem lähen kuhugi linnaossa linnaekskursioonile ja sõidan tagasi. Nii tegingi ja 1,5h hiljem olingi samas kohas kust alustasin ja nüüd kirjutan siin endiselt piletitult rõõmsalt oma blogi. Ja loomulikult mõtisklen, kas mina teen kõike valesti või siin käibki asi nii?! Tuleb lihtsalt reisimine ära lõpetada ja vaikselt elada oma urus töö ja kodu vahet käies. See tee on tuttav, kuid sugugi mitte ilma igapäevaste üllatusteta. Tänast vahepealset frustratsiooni leevendas kõne Eesti suursaadikult Ukrainas. Ta helistas täiesti õigel ajal, et tõestada, et tegelikult on mul ikka kõik väga hästi!

Eilsele jutule pidin veel lisama, et need sakslased kellega kohtusin mõlemad õpivad Tartus ehk siis Eesti-saaga jätkub samuti!