Kiusatus ja sensuaalsus

Ma pean täna kiiresti kirjutama, sest hommik on olnud lihtsalt super ja igaks juhuks enne kui see kõik peaks üle minema pean selle lihtsalt jäädvustama.
Alustuseks pean ära märkima, et eile tekkis tantseerimises tunne, et erootka pool ei olegi enam absoluutselt puuhobukese tants, vaid lootust on. Pisut veel ja siis on mul uus amet ka olemas, justincase.

Ok. Tänane hommik on olnud täis toredust, kiusatusi, sensuaalsust ja kõigele lisaks ka muret maailma pärast. Nüüd kõigest lähemalt. Kõik algas tegelikult suhteliselt normaalsel ajal ärkamise ja suhteliselt tavalise hommikuga minu elus. Ärkasin u kl 9.30, ärkamistseremoonia ametlik algus 8.45, sellele järgnes 4x kella kinni vajutamist. Siis dušš, kohv, piim, cheerios, meik, muusika, telekaklõpsimine jne. Ma viimasel ajal tunnen, et ma olen mingi hea ja loogilise süsteemi oma hommikuprotseduuride jaoks leidnud. Enamasti ma ärkan väga umbses toas, sest ma ei saa akent lahti hoida, sest siin linnas elavad inimesed ja trollid peavad vajalikuks teha hommikul varakult tänaval kisa, kära ja müra. Nüüd õnneks need jubedad vahetunni ajal kisavad lapsed on maale vanaema juurde läinud, et koguda sügiseks rohkem kisamisjõudu. Telekaklõpsimine on suht jube tegevus. Mul on 4 muusikakanalit, kust tahaksin muusikat kuulata, aga siinsetes kanalitest lastakse 10% muusikat, ülejäänd on reklaam ja mingid jubedad saated. Ja Vene-MTV on rohkem multikakanal kui muusikakanal. Vahepeal vaatasin hommikul tennist, kui French Openi esimesed mängud olid, sisi TV1000 aga ma ei jaksa väga välja mõelda sõnade tähendust ja nüüd ma olen jõudnud BBC vaatamiseni. Esimestel nädalatel ma ei suutnud seda vaadata, see oli kuidagi raske. Nüüd olen piisavalt puhanud ja vaatan seda täitsa huviga. Sealt ka mure maailma pärast. Täna räägiti Aafrikast ja seal toimuvast inimkaubandusest. Inimkaubandus on üldse teema, millest ma ei suuda moraalselt väga aru saada. Eriti häirib mind sealjuures teadmine, et see on 21.sajandil üha leviv ja arenev ärivaldkond. See tundub alati nii uskumatuna. Ja täna oli teema Benini lastest, kes müüakse oma vanemate poolt enamasti Euroopasse prostituutideks või lapsorjadeks. Ja nende kupeldaja rääkis ilusti kuidas ta oma tegevusega perekondi aitab. Kõige enam segadust tekitab mus alati mõte, et kes on need kliendid ehk kes on need inimesed, kes inimkaubanduse nõudlust tekitavad. Ok, selline oli mu hommiku mure. Lisaks lugesin täna Postimehest, et Hiinas toimus beebide ujumisvõistlus, milles osales 102 alla 1-aastast last. Selle ürituse kohta ütlen ma mitte nunnu vaid vanemate ego ja laste ekspluateerimine. Vaevalt et 10-kuuni Ai Hon ütles, et emme ma tahan ujumisvõistlusele minna. Ja ma arvan, et on oluline, et ta seda kuidagigi väljendaks.

Lisaks avastasin ma täna, et minu Euroopa kaardi mõõde on ikka muutunud. Kui näitab Euroopa kaarti ilmateates, siis ma otsin esimesena Musta merd. Ja siis mõtlesin, et selline mujal elamine- ükskõik kas ise või keegi sõber- see lihtsalt laiendab maailmamõõdet ehk kui keegi on vähem tavalises kohas, siis tuleb see koht lihtsalt kaardile. Sealjuures mõtlesin täna ka, et huvitav kui suur on Eesti telekanalite Euroopa kaart ehk kas seal Ukraina on peal. Teisi mandreid nagunii ei ole. BBC vaatamine, kuna see on uus asi minu jaoks, siis ma olen oluliselt rohkem teada saanud kohtadest, millet ma ei ole eales kuulnudki. Samuti räägitakse seal põhjalikult näiteks Aafrika ilmast. Enamus inimesti ma arvan ütleksid selle peale, et milleks seda vaja teada, kuid ma arvan, et see on huvitav ja oluline. Üldse on Aafrika teema mulle esimest korda elus huvi pakkuma hakanud. Kui ma Kiievis olin, siis sattusin juhuslikult galeriisse kus oli fotonäitus Ruanda kodusõjast. Ma sain selle poole tunni jooksul teada Ruandast ja seal toimunud jubedatest sündmustest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul kui sellest tegelikult ju uudistes koguaeg räägitud on. Selle tulemusena ma hakkasin fotonäituseid kohe rohkem hindama.

Nii aga täna astusin ma lõpuks sisse siis tõelisse kiusatuste poodi. Ma olen seda poodi näinud esimesest päevast alates, aga kunagi ei ole sinna sisse astunud. Tegemist on india poega, mis sisaldab suurt hulka kiusatusi. Ja seal sain täna enneolematult sensuaalse teeninduse osaliseks. Kingi ja jalakette võiks sealt iga päev osta. Jalakett juba on ja kingad hakkavad õhtul minu jalgu kaunistama. Oeh, see oli kohe tõeline ostuelamus.

Seejärel peale kiusatustele mõningast järeleandmist jõudsin ma tööle, kus on mu viimane tööpäev ja siia oli nii tore tulla, sest kõik inimesed järsku taaskord vajasid mind ja see on tegelikult väga tore tunne ja ma endiselt arvan, et see on märk, sest mul tekib üha enam tunne, et ma lähen Eestisse pisut liiga vara ja valel ajal. Aga mu mõtted on juba täiesti Eestis ja vaim on hambaarsti juurde minemiseks täiesti valmis. Kõigi eelduste kohaselt maandun ma maarjamaal esmaspäeval kell 18.20.

Enne seda lõpeb French Open, mis on väga põnev ja tänast ühte poolfinaali Nadali ja Federeri vahel tahan kindlasti näha. Ma ainult ei tea kelle poolt olla. Naiste finaalis olen kindlasti Pierci poolt. Kes sellest teemast midagi ei tea, siis endiselt plaanin uuesti tennist sel aastal mängima hakata ja mulle väga meeldib tennist lihtsalt vaadata, rohkem kui ühtegi teist spordiala. Ja homme kohtun ma kellegi abituriendiga ,et temaga inglise keelt rääkida, sest tal on vaja praktikat inglise keele suulise eksami jaoks. Tegemist on ühe mu töökaaslase sõbranna pojaga. Ma ei ole selle töökaaslasega kunagi rääkinud, aga ma vist olen siis järelikult välisevaatluse järgi usaldusväärse mulje jätnud:)))))