Konstitutsioonipäev

Ma olen peale Eesti reisinud muutunud väga laisaks kirjutajaks. Ma kuidagi ei saa rütmi sisse. Siiski pidevalt juhtub midagi ja mul on väga kahju, et ma seda kõike ikkagi üles ei kirjuta. Täna on näiteks Ukraina Konstitutsioonipäev, mis tähendab, et eile ja täna on olnud vabad päevad. See kõik tuli mulle reedel suure üllatusena, sest selliseid asju tavaliselt keegi mulle ei räägi. Vabad päevad no väga toredad asjad, siis kui sul on olemas elurutiin jne, aga kui su elu seisneb pidevalt tegevuse välja mõtlemises, siis vabad päevad ei ole alati väga toredad. Siiski minu pikk nädalavahetus on olnud väga meeleolukas. Päris nädalavahetuse sisustasid kõik need 10 eestlast, kes osutusid väga toredateks eestlasteks. Aitasin neile korteri leida ja siis jõlkusime lihtsalt linna peal.
Eelmine laupäev oli siin näiteks pulmapäev. Võibolla on iga laupäev pulmapäev, aga ma lihtsalt ei olnud nii palju pruutpaare korraga näind. Kõiki pildistati puu all, lavastati romantiline jutuajamine kohvikus mahla juues jnejnejne. Romantikat ja armastust kui palju. Osad olid täitsa ilusad pruudid, aga mitte kõik. Osade kleidid olid ikka väga koledad. Kõik autod on loomulikult kaunistatud tuttide, nukkude, sõrmuste, kunstlillede ja kõige muu VÄGA ILUSAGA.
Nädalavahetuse kõrghetked olid kindlasti kukeseenekaste värskete kartulitega ja puhas voodipesu. Selgus, et üürikorteris, kus minu külalised ööbisid oli pesumasin ja nii ma seda siis tarbisin. Pühapäeva öö oli kohe imeline.
Teatavasti peaksin ma minema neljapäeval Venemaale noorsoovahetuse ettevalmistavale koosolekule. See saaga algas eelmisel nädalal. Reedel olin veendunud, et ma sinna ei lähe. Nüüd tundub, et ikka lähen. Kohe jooksen siit uuesti saatkonda, kõik paberid on vist olemas ja juhul kui ma peaksin saamaka originaal kutse kunagi, siis sõidangi kesk-Venemaale juba neljapäeval. Eile käisin konsulaadis. See oli väga naljakas. Mobiiltelefon tuleb välja lülitada ja passi näidata ja siis selgus, et ma ikka ei saa konsulaati, sest mul on kotis sülearvuti ja seda ei või konsulaati sisse viia. Kõik natsalnikud kohe arutasid minu sülearvuti juhtumit. Siis tuli mingi targem valvur ja ka mõtles ja siis pidin oma suletud sülearvutit neile näitama ja avama ja siis saimegi sisse. Ametnikutädi oli tore. Maksa 310$ ja nagu naksti on viisa olemas:) Nüüd ma seda sinna nõutama lähengi. Lennukipiletite ostmine on ka enamvähem samasugune trikk. Turvamehele peab ära tõestama, et sul on nende juurde tõesti asja, mitte ei lähe sinna niisama istuma. Aga nüüdseks on reisibüroo turvamees mu sõps. Ta lausa jookseb tänavale järgi ja küsib millal ma jälle tulen ja siis ütleb, et ta jääb mind ootama:)))) Selline professionaalsuse ja isiklikkuse kompott toimub siin pidevalt. Mul ikka susiseb ka india poe sensuaalse müüjaga, kes nagu nüüd on selgunud on astroloog ja hakkab mulle varsti tulevikku ennustama ja siis on mul uus sõber turul. Maasika ja mureli müüja Roma:) Selline äge jopski, aga tal on head murelid;) Vot selline särtsu täis elu.

Ja veel üks jäädvustamist vajav asi. Minu siinne kontaktisik õpib ülikoolis inglise keele õpetajaks. Laupäeval oli tal inglise keele riiklik eksam. Kuigi ta räägib ja kirjutab väga head inglise keelt, siis tal tõenäoliselt ei ole võimalust 5 saada, kuna neid enam talle ei jätkunud. Ta nimelt kuulus sinna vähemusse, kes komisjonile ei maksnud. Nimelt on võimalik siin hinnet osta ja seda teavad kõik. 5 pidi maksma 150$. See tuleb maksta ühele komisjoniliikmele ja siis see jaotatakse komisjonis vennalikult ära. Ainus süsteem on see, et 5-i ei tohi rohkem kui 25% olla:))) Seega kõike on kvoodi alusel.

Ma nüüd lähen konstitutsioonipäeva tähistamist, külastan jälle konsulaati ja siis lähen randa pruunistuma. Eesti reis ja viimane nädal on kogu minu senise päevituse ka hävitanud.