Ja homme algabki minu uskumatu reis Volga äärde Samarasse. Vähemalt korralduslikult on see minu senise elu kõige uskumatum reis. Reisikorralduse tulemusena pidin tõdema, et mul on väga hea meel, et ma ümber maailma reisile ei lähe, sest siis oleksin ma endiselt turismitunnis. Täna sain kätte viisa, seal juures ilma originaalkutseta. Viisin garantiikirja, et originaalkutse tuleb ka kindlasti ja nad uskusidki:) Mingi tore Vitjok oli jälle, tegi silma ja küsis, et kas ikka kutse tuleb:))) tulebtuleb- ütlesin. Siin kimasin kesklinna tagasi ja selline tõsine roki-ride oli jälle. Mul tekkis täna küsimus, et kas kõik suure rinnalised Odessa naised kannavad väga häid ja tugevaid rinnahoidjaid. Ma ei tea mis auke pidi see marsa sõitis, aga ma tundsin, et ma pean oma mitteniisuuri rindu kaitsma. Ja siis seadsin ma sammud reisibüroosse. Ennatlikult ütlen, et jõudsin läbi lugeda ühe ajakirja, Odessa väga paksu brošüüri, lakki passida, vett juua, reisitsiki tööd jälgida ja palju muud teha. Nimelt võttis piletite ostmine ei rohkem ega vähem kui 2h aega. Ta vist suudabki teenindada 4 inimest päevas ja ma ütlen, et nii need järjekorrad tekivad. Aga tegelikult oli mul vist au olla katsejänes algajale reisiagendile ja tundsin end nagu reisiagendi tunnis. Algul ütles ta mulle väga suuri hindu, sest ma ju sõidan juba homme. Siis jõudsime päris hinnani. Siis lõi ta vihiku lahti, luges märkmeid, küsis kõigilt nõu. Ta oli väga tore sealjuures. Aga kogu selle rõõmu tulemusena lähen nüüd koju kohvrit jälle pakkima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar