Saabusin parasjagu Kiievist, te pole Kiievis käinud.... Nii kelkis papagoi, küll teise kohaga, aga see ütlus mulle meeldib. Olen siis nüüd tagasi oma bisnestripilt Kiievisse. Ma ei ole enne nii seal käinud, et hommikul jõuan ja õhtul tagasi. Põhimõtteliselt on tegemist nagu kruisiga Stockholmi, nagu ma korduvalt oma elus teinud olen. Ajaliselt teeb täpselt sama välja. Ainus vahe, et Kiievisse sõidetakes rongiga ja seekordne valik oli platskart vagun, kus kõig magavad pead jalad koos lootuses, et sinu vahes just ei ole kõige hullemini norskav tüüp. Ma alati kardan platskart vagunit, kuigi ma tean, et ei peaks. Seda tunnet sisestab mu isiklik piletimüüja, kes alati mind altkulmu põrnitseb, et kas ma ikka kindlasti tahan nüüd just platskart-piletit.

Seekord nagu ka igal varasemal korral ei olnud mingeid probleem. Va üks papi, kes õuna sõi. Laual oli ajaleht ja ta sõi õuna u 15cm teraga noa abil:) Ehk siis tõelise relvaga. Tema söömise ajal mõtlesin, et mul on hea meel, et lennukisse sellist nuga kaasa võtta ei või ja tegelikult oleks mul hea meel kui seda rongis ka ei oleks. Lisaks mõtlesin, et see oli täiesti selline papi, kes võib pisut viinasena rüseluse käigus pisut torgata. Seega turvameetmed on head asjad!

Aga eilse reisi eesmärk oli saada Moldova viisa. Nüüdseks on selge, et Moldovasse ma lähen. Sest uskumatu aga tõsi, ma saingi viisa ühe päevaga ja ei maksnud isegi selle eest lisa. Ainus paha asi oli 3h saatkonna sabas seismist. Täiesti jube tegevus. Olen õnnelik, et saan nii paljudes riikides ilma viisata reisida ja veelgi õnnelikum olen, et eile ei sadanud.

Aga viisa taotlemisel selgus, et loomulikult nagu alati pidin kirjutama ka kus ma Moldovas elan. Seda ma loomulikult ei teadnud. Kavalpeana kirjutasin, et elan hotell "Moskvas". Vanal heal ajal oli ju selline igas pealinnas ja vaevalt, et see muutunud on. Konsul ainult imestas, aga aktsepteeris. Nii et ma ei teagi, kas selline hotell on olemas või mitte. Vihjena, et Venemaal ja Ukrainas võib alati öelda, et elad Puškini ja Lev Tolstoi tänaval. Need on igas linnas olemas. Samuti nagu Eestis on enamus asulates olemas Kooli või Jaama tänav:)) S

Õhtul sain veel kokku ühe noore pisut hädas vabatahtlikuga Kiievis. Ja tulemus oli, et ta sai oma mure soome keeles rääkida. Ta ei ole vist 2 kuud soome keelt rääkinud ja vene keelt ta ei räägi ja inglise keele oskajaid on vähe. Seega kujunes meie kohtumine mentorluskohtumiseks.

Neljapäeval sõidan Chisinau'sse, rongiga. Olemas on pilet ja viisa, aga ka risk, et satun Transnistria vangi, sest mul ju selle riigi viisat ei ole. Nimelt Odessast Moldovasse minekuks peab enamasti läbima Transnistria, mis on tunnustamata iseseisev riik. Seal on oma raha ja nad ei tunnista midagi Moldovaga seotut. Rongisõit kestab ainult 5h, kuid see Transnistria läbimine on kohe ärevust tekitav. Osad inimesed räägivad õuduslugusid, et raske on piiri ületada, teised on maksnud 25 krooni ja kolmandad ütlevad, et probleeme ei olnud. Eks paistab, kuidas minul läheb. Üritusel on ka rahvusõhtu, kuhu mina kui Eesti esindaja võtan kaasa pipraviina ja Odessa shampust:)