Ja uskumatud seiklused jatkuvad. Sel korral on elu toonud mind Portugali ja loomulikult ei kylasta ma lihtsalt Lissaboni voi Portot nagu normaalsed inimesed, vaid seni olen ma kylastanud selliseid kuulsaid kohti nagu Arroquelles ja Chaos. Yhes 600 elanikku ja teises 150. Ilus vaade koikjal kuid see ei ole koige olulisem. Neis kohtades elu nagu seisab. Molemas on seintel kaardid, kus endiselt eksisteerib Ida-Saksamaa ja NSVL. Vaga kallis ka ei ole. Kui sul on 100€, siis Chaose baaris saad osta 200 klaasi veini ja kui Arroquelesis 250 klaasi. Just kaisin siin kohalikus baaris, kus myyakse 1988a Eurovisiooni soundtracki, Celine Dioniga kaanel ja valge vein on naabrimehe tehtud ja see on pudeldatud toenaoliselt korduvalt kasutatud 1,5l limpsipudelisse.Ja minul on tunne nagu filmis Thelma ja Luise, kus miniseelikus tsikk(tana rollis mina) astub vanaonude baari, kus onu on oma prillid ostnud toenaoliselt 1969a ja kohvi ostes tunned kuidas sind vaadatakse kui viimset paadunud.... Aga see pudelipohjaprillidega onu soidab ringi tibukollase magijalgrattaga, millele on kirjutatud American Eagle! Paike paistab, 20 kraadi jne. Elu on ilus!

Nyydseks on seljataga ka 4 kohaliku veinikeldri kylastus. Kaes on ju aeg kui maitstakse selle aasta esimest veini. Tegelikult oli see juba 1.novembril, aga meie saime seda kogeda alles tana. Iga papi tutvustas oma veini ja brandit ning pakkus loomulikult koiki voimalikke pahkleid.