Töö vs elu

Möödunud nädal ja olgem ausad viimasel ajal pidevalt pean ma mõtlema, et mis siis ikka oluline on. Praegu on need mõtted aktuaalsemad kuna eile ja täna olen kuulnud seoses ootamatu talvega mitmest noorest inimesest, kes on elu kaotanud ja kes on minu sõpradega seotud. See paneb mõtlema, et kui üürike see kõik ikka on ja mis peaks olema kõige tähtsam.
Selge on, et mul on liiga palju tööd, ma ei nimetaks siiski õnneks enam, et ma teen liiga palju tööd. Siiski kogu see rügamine ei tee mind sugugi õnnelikumaks või rikkamaks, vaid pigem piirab seda õnne. Ja ma ei ütle, et töö on paha, see ei ole see mõte. Lisaks on mul hea meel, et kuigi ma töötan kodus, mis võib põhjustada piiramatu tööaja, siis ma distsiplineerin end nii hommikul päeviku kui õhtul täitsa hästi. Ja lisaks on elu läinud nii, et elu end on nii palju saanud, et töötamiseks lihtsalt ei jää aga ja seda aega tuleb näpistada. Kuid jah, mulle ei meeldi, et kõige selle juures on viimase 5 kuu jooksul iga mu minut olnud planeeritud. Nii et ma pean isegi spontaansuse ära planeerima, nt on plaanis, et laupäeval ei tee ma mitte midagi. See võib tunduda, et toimub mingi plaanimajandus, eks ta puht tehniliselt nii ongi, aga see plaan on lihtsalt täiesti sisukas ja kindlasti mitte rutiinne.
Pean mingite ülesannetega ühele poole saama, et nad pidevalt mu kuklas ei istuks ja mus süümepiinu ega stressi ei tekitaks. Ning seejärel nautima toredaid inimesi, lihtsalt olemist ja kõngimist ja ringi vaatamist, oma Rainerile täringumängu õpetamist ja muid asju.

Kõik ei ole üldse lootusetu, lihtsalt viimasel ajal on kohe liiga kiire ja mulle ei meeldi,et mul ei ole aega kui võiksin mõelda, et võiks kellegagi kinno minna. Tuleb teatavad muudatused ellu sisse viia. Varsti hakkab kätte jõudma aastakokkuvõtete tegemise aeg, kuid veel on aega vanad lubadused välja koukida ja kõik tegemata jätmised veel ära teha;)

Ja veel. Ma olen jõudnud vist oma arengus sinnamaani, kus töö ja amet on lihtsalt üks osa minust, mitte minu identiteet ning mul on probleem kui seda minu olemuse külge tahetakse kleepida. Sellega tahan öelda, et mulle ei meelde töönarkomaanid, vaid inimesed kellel on huvitav elu mida nad naudivad ja üks osa sellest on lihtsalt misiganes-töö-mis-neile-meeldib.