Kuidas see tädi sinna teleripurki küll mahub?

Minu suhted televiisoriga on viimastel aastatel väga palju muutunud. Aastaid on telkul minu elus meeletult oluline koht olnud ja olen seda väga palju vaadanud. Esimene periood kui mul telkut ei olnud oli esimesel kursusel ülikoolis. Selgus et seda ei olegi nii väga vaja ja nii ma käisingi aasta jooksul vaid korra ühistelkutoas telkut vaatamas. Ma isegi mäletan, et film oli A few good men. Telkuga kodudes käies selgus täiesti ootamatult, et ma olin kaotanud täielikult telku ees istumise võime, mis oli vist mu üks tugevamaid oskusi. Mitte, et ma oleksin seal nii palju istunud, aga mulle meeldis vaadata telekat. Ma olin super vajalike saadete salvestaja ja timeri kasutaja, sest ma pidin oma lemmiksaadete vaatamised oma ülejäänd programmi ära mahutama, sest telekas ei peatand ju ülejäänd tegevusi.
Nii see on taust. Odessa periood oli selline, mis õpetas mind esimest korda vaikset kodu nautima. S.t et ma võin täiesti rahulikult vaikses kodus olla ja telku ei pea olema mingi mänguseltsiline, see pigem ajab isegi närvi:) Aga minu mure. Üks mure seostub digiTV-ga, ma arvan, et ma olen nagu keskmine vanainimene kes ei saa sellest aru. Sest mulle tundub see vajalik investeering täiesti liigne, aga mul tekkis mure et ma ei saa ju siis varsti telkut vaadata. Siiski on minul täiesti laialdane kanalite valik - 1, 2 ja 3. Ja seda kõike näeb tänu ultrapeenele toaantennile, mis justkui ei toimi väga, sest kui ma tahan midagi vaadata, siis ma pean aegsasti sarved (tegelikult on neid aint 1 järel, aga olukord ei olnud kahega parem) paika keerama. Mul õnnestub väga harva saavutada sarvedel asend et ma kõiki kanaleid korraga normaalselt näeksin. See kõik muidugi ei soodusta minu telku vaatamist, aga sellest saab üle. Kõige hullem on see, et tvprogrammid on lihtsalt jube jamad. Isegi kui väga tahaks midagi vaadata siis ei ole kohe mitte midagi vaadata. Vahepeal oli mul 2 saadet päevas mida ma tahtsin vaadata, aga nüüd on 1 järel. See üks on Sõbrad ja see ei lase mul magama minna õigel ajal, sest see on nii hilja, aga ma ikka tunnen ,et tahaks seda vaadata, kuigi paljupalju nähtud. Ja nüüd on see ülihea sari Põgenemine ka ,mis on muutnud reede õhtu ühe tunni pühaks teleri seltsis:) aga kohe nii tore ja põnev on. Ma ei taha sellega midagi öelda, lihtsalt et mulle kohati tundub, et eriti meie kommertstelekanalite programmimeistrid ei jäta mulle väga mõistlike inimeste muljet. Minu suhted televiisoriga on viimastel aastatel väga palju muutunud. Aastaid on telkul minu elus meeletult oluline koht olnud ja olen seda väga palju vaadanud. Esimene periood kui mul telkut ei olnud oli esimesel kursusel ülikoolis. Selgus et seda ei olegi nii väga vaja ja nii ma käisingi aasta jooksul vaid korra ühistelkutoas telkut vaatamas. Ma isegi mäletan, et film oli A few good men. Telkuga kodudes käies selgus täiesti ootamatult, et ma olin kaotanud täielikult telku ees istumise võime, mis oli vist mu üks tugevamaid oskusi. Mitte, et ma oleksin seal nii palju istunud, aga mulle meeldis vaadata telekat. Ma olin super vajalike saadete salvestaja ja timeri kasutaja, sest ma pidin oma lemmiksaadete vaatamised oma ülejäänd programmi ära mahutama, sest telekas ei peatand ju ülejäänd tegevusi.
Nii see on taust. Odessa periood oli selline, mis õpetas mind esimest korda vaikset kodu nautima. S.t et ma võin täiesti rahulikult vaikses kodus olla ja telku ei pea olema mingi mänguseltsiline, see pigem ajab isegi närvi:) Aga minu mure. Üks mure seostub digiTV-ga, ma arvan, et ma olen nagu keskmine vanainimene kes ei saa sellest aru. Sest mulle tundub see vajalik investeering täiesti liigne, aga mul tekkis mure et ma ei saa ju siis varsti telkut vaadata. Siiski on minul täiesti laialdane kanalite valik - 1, 2 ja 3. Ja seda kõike näeb tänu ultrapeenele toaantennile, mis justkui ei toimi väga, sest kui ma tahan midagi vaadata, siis ma pean aegsasti sarved (tegelikult on neid aint 1 järel, aga olukord ei olnud kahega parem) paika keerama. Mul õnnestub väga harva saavutada sarvedel asend et ma kõiki kanaleid korraga normaalselt näeksin. See kõik muidugi ei soodusta minu telku vaatamist, aga sellest saab üle. Kõige hullem on see, et tvprogrammid on lihtsalt jube jamad. Isegi kui väga tahaks midagi vaadata siis ei ole kohe mitte midagi vaadata. Vahepeal oli mul 2 saadet päevas mida ma tahtsin vaadata, aga nüüd on 1 järel. See üks on Sõbrad ja see ei lase mul magama minna õigel ajal, sest see on nii hilja, aga ma ikka tunnen ,et tahaks seda vaadata, kuigi paljupalju nähtud. Ja nüüd on see ülihea sari Põgenemine ka ,mis on muutnud reede õhtu ühe tunni pühaks teleri seltsis:) aga kohe nii tore ja põnev on. Ma ei taha sellega midagi öelda, lihtsalt et mulle kohati tundub, et eriti meie kommertstelekanalite programmimeistrid ei jäta mulle väga mõistlike inimeste muljet.

PS Täna küsis mu kõiki naisi komplimentidega üle külvav 5-aastane naabripoiss, et kas siis kui ma seal telekas olin, et kas ma siis päriselt olin ka rannas. Minu pea aastatagune bikiinidebüüt rahvustelevisioonis on noormehesse igastahes kustumatu mulje jätnud:) Ei tea küll millise. Öeldakse ju, et esimesed 5 aastat määravad elus kõik.