Minust on saanud tõeline kanaaju. Ma olen seda küll koguaeg olnud, aga viimasel ajal eriti. See tähendab, et mina kui suur aasta kokkuvõtete tegija ei tea mida ma aasta esimesel poolel teinud. Tasapisi pean selle pusle kokku panema. Täna käisin teatris ja sain elamuse. Käisin vaatamas Von Krahli "Jänese aastat". Uskumatu mida see teatrikunst ikka suudab. Jällegi sai kinnitust, et ma sooviksin olla etenduse ja filmiloome juures kasvõi topsihoidja, et seda võlumaailma näha. Ehk kuidas nad ikka sellist etendust harjutavad ja mitu proovi kulub naermisele ja kui palju nad improviseerivad.
Selle aasta tippetendused on olnud (nägemise, mitte headuse järjekorras):
Impro 3, Punane Hanrahan Linnateatris
Julia Draamateatris
Jänese aasta Von Krahlis.
Edaspidi peab hakkama kirja panema mida ma vaatan, sest kanaaju ei pea ju kinni.
Lugesin täna jälle ühe oma tuttava reisikirja. Mul on tunne, et ma olen sellest juba kirjutanud, aga kuna see on nii hea siis võib jälle kirjutada. Ta kirjutab nii hästi ja on täiesti uskumatul reisil. Nimelt hääletas läbi Venemaa Jaapanisse ja nüüd seikleb Hiinas. Kuna ma olen viimasel ajal otsinguradadel ja elu tundub kohati seisvana ning mõttetuna. Siis ongi selliseid kirjutisi hea lugeda ja mul tekib alati mõte, et miks küll mina ei julge kuigi õudselt tahaks.....
Aga lugege ise:
http://sue-tack.blogspot.com/
http://www.followcarina.blogspot.com/
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar