Killukesed

Minust on saanud tõeline kanaaju. Ma olen seda küll koguaeg olnud, aga viimasel ajal eriti. See tähendab, et mina kui suur aasta kokkuvõtete tegija ei tea mida ma aasta esimesel poolel teinud. Tasapisi pean selle pusle kokku panema. Täna käisin teatris ja sain elamuse. Käisin vaatamas Von Krahli "Jänese aastat". Uskumatu mida see teatrikunst ikka suudab. Jällegi sai kinnitust, et ma sooviksin olla etenduse ja filmiloome juures kasvõi topsihoidja, et seda võlumaailma näha. Ehk kuidas nad ikka sellist etendust harjutavad ja mitu proovi kulub naermisele ja kui palju nad improviseerivad.
Selle aasta tippetendused on olnud (nägemise, mitte headuse järjekorras):
Impro 3, Punane Hanrahan Linnateatris
Julia Draamateatris
Jänese aasta Von Krahlis.
Edaspidi peab hakkama kirja panema mida ma vaatan, sest kanaaju ei pea ju kinni.

Lugesin täna jälle ühe oma tuttava reisikirja. Mul on tunne, et ma olen sellest juba kirjutanud, aga kuna see on nii hea siis võib jälle kirjutada. Ta kirjutab nii hästi ja on täiesti uskumatul reisil. Nimelt hääletas läbi Venemaa Jaapanisse ja nüüd seikleb Hiinas. Kuna ma olen viimasel ajal otsinguradadel ja elu tundub kohati seisvana ning mõttetuna. Siis ongi selliseid kirjutisi hea lugeda ja mul tekib alati mõte, et miks küll mina ei julge kuigi õudselt tahaks.....

Aga lugege ise:
http://sue-tack.blogspot.com/
http://www.followcarina.blogspot.com/

Kirjutan hetkel magistritööd, mille olen juba hellitavalt elutööks või eeposeks nimetanud. Sest selle kirjutamine on põrgulikult raske, edeneb aegalselt, selle saamislugu algas juba 2001. aastal ning nüüd on tähtajani jäänud umbes 12h, kuid mul on veel mõned head leheküljed kirjutada ja isegi võiks öelda, et töö kõige olulisema lehed. Hankisin kenasti ööseks toitu - täidetud mune ja komme:) ning kassile kõige paremat ja talle maitsvat toitu, et ma ei peaks tema kurja ja etteheitvat pilku pidevalt taluma. Ehk siis kõik on valmis. Saabusin just kinost, vaatasin ma arvan oma elu üht humoorikaimat friigifilmi. Ei saa ikka päris kodusolev inimene olla, kellel tekib soov teha selline film-muusikal. Ei saa öelda, et väga hea oli, aga naljakalt veider.
Ja nagu tähelepanelik lugeja juba siinse kriminulli käiku aimanud on, olen ma meister ajaröövel. Ehk ma ei peaks seda kõike siia kirjutama, vaid peaksin kirjutama protsente ja muud toredust.
Kuid ma otsustasin täna pisut kirjutada selleks, et jäädvustada sel nädalal nopitud kaks head ütlust:
1. Life is easy, but its not simple. (tõlge: Elu on lihtne, kuid see ei ole kerge)
2. Armasta mind vähem, aga armasta mind kaua (see oli tänase filmmuusikali punkt)

PS. Ma sain täna uuesti tädiks. Sel korral olen juba kogenud:) Palju õnne lapsevanematele.

Tehakse ikka huvitavaid asju

Ma pean siia kokku koguma igasugused veidrad ja toredad asjad. Ehk uskumatu mida ikka tehakse ja milliseid ideid teostatakse. Täna siis lugesin juba teisest ülemaailmsest orgasmipäevast, mille eesmärk on panna kogu maailma ühte rütmi käima ja seeläbi rahu saavutada. See lugupeetud tähtpäev on 22. detsembril, nii et liituge. http://globalorgasm.org/