neljapäev, jaanuar 11, 2007

Uuel aastal uue hoo ja uute väljakutsetega















Nüüd taas kirjutamisel pikk vahe olnud. Isegi mu isa mainis, et ma ei ole ammu kirjutanud ja see oli kohe täitsa huvitav kommentaar, sest ma eeldaksin, et mu käsitletud teemad teda ei huvita, sest ma siin ju sageli vingun ja hädaldan. Aga tore, et teda ikkagi vist huvitab:)

Eelmine aasta lõppes hästi ja uus algas ka väga toredasti. Aastavahetusel oli meil üks väga tore noorsoovahetus, mis alustas aasta kohe väga edukalt. Sellele aastale on suured ootused pandud, kõik uus ja parem peab nüüd algama ja vana lõppema. Esimest korda elus tunnen, et olen higiks ja pisarateks valmis, eeldusel, et need on isetehtu pärast ja hea eesmärgi nimel. Uusaastalubaduste nimekiri sai enneolematult pikk, kuid ka väga motiveeriv ja üldse mitte utoopiline. Kõige kättevõtmise asi. Ma siin kõiki oma lubadusi küll ei avalda, aga üks keskne teema on oma prioriteetide ümber vaatamine. Terve eelmise aasta tundsin, et liiga suur osa minu elust on kuidagi tööga seotud, mul ei ole piisavalt aega teistele inimestele ja nüüd peab see kõik muutuma. See tähendab, et lihtsalt-Minule peab rohkem aega jääma. Tundub, et ma seda juba pisut teengi ja see ei ole üldsegi nii lihtne:) Kuid siiski täitsa tore. Midagi on juhtunud ka minu suhetes, vanad suhted on tagasi tulnud ja osad pisut hääbunud. Peaksin ise oleme igasugustes suhetes initsiatiivikam, kuid see nõuab meeletult julgust ja seda ma kohati veel pisut alles kogun. Lisaks on huvitav teema uute tutvuste loomine, mis tundub mulle võrreldavana tuumafüüsikaga.

Viimasel ajal on huvitav, et kuigi mul on häirivalt kiire ja mul on absoluutselt liiga kiire ning palju teha olnud terve eelmise aasta, siis olen leidnud end viimase kuu jooksul korduvalt vestlustest, kus pean inimesi veenma, et ma siiski teen tööd. Ma ei saa aru kuidas mul on õnnestunud sellist muljet jätta, eriti olukorras kus ma tunnen, et eelmisel aastal kulutasin ma oma ärkvel oleku ajast u vaid 20% iseendale ja mitte-tööle. Oluline on märkida, et need vestlused on mul olnud inimestega, kellest ma eeldaksin et nad teavad minu tegemistest kõige rohkem. Võib-olla tuleneb see mulje sellest, et ma töötan kodus, mis võiks tähendada et ma väga palju midagi ei tee, või et minu töö viib mind sageli välismaale, mis enamus inimeste arvates tähendab kaunite linnadega tutvumist ja lebosklemist või näen ma koguaeg lihtsalt nii muretu ja puhanud välja:)


Täna leidsin uue viisi spordiga tegelemiseks:) Nagu eelnevalt mainitud tegelen ma regulaarselt (enamasti 10x päevas) sportimise peale mõtlemisega. Õnneks on mingid uuringud näidanud, et see on vahel sama tõhus kui tagasihoidlikult spordiga tegelemine. Täna oli peaaegu plaan reaalselt sportida, kuid õnneks jäin hiljaks ja seega jalutasin hoopis spordipoodi spordikaupu vaatama. Ok, tegelikult läksin sinna ikkagi eesmärgiga. Ja nii seisavadki nüüd ukse ees ootel peened helesinised käimiskepid.

Kommentaare ei ole: