Sattusin täna oma ema sõbranna Valve 70. juubelile. Tegelikult oli see trikiga tehtud üritus, sest tegelikult ta esitles seal oma esimest raamatut ja ühtlasi pidas siis sünnipäeva ka. Valve on ajakirjanik olnud, nii et peol oli veel Noorte ja Rahva Hääles töötanud inimesi ja lauldi nõuka aja toerdaid komsomoli laule. Seega väga tore oli ja ma ei ole kohe kaua aega sattunud sellisesse toredasse ja eakasse seltskonda.
Ja kõik mis ma mõtlesin oli, et elu peab elama ikka nii, et kui on 70. või rohkem juubel, et siis oleks keda peole kutsuda ja et oleks mida meenutada. Sel sünnipäeval oli nii tore ja värvikas seltskond ning see ei ole ju asi mis iseenesest püsib või tekib. Kohe tore ja motiveeriv oli.
Ja lisaks mõte Valve raamatust: Inimene peaks nii elama, et matusekõnelejal oleks teda kerge matta:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar