Quality time in sügis!

See on üks tore termin. Eestikeeli siis kvaliteetaeg. Mulle tundub, et ma ei ole ealeski nii palju pühapäevi nii kvaliteetselt veetnud kui viimasel ajal. Nii on kas juhtunud või olen omandanud mingi uue oskuse:) Ükskõik kumb väga tore on siiski. Mõned pühapäevad tagasi veetsin imelise päeva oma emaga, mida ma kindlasti ei tee piisavalt. Siis hommikusöögitasime koos minu häärberkoopas ja kuulasime Marju Läniku juttu ning seejärel suundusime Kumusse, et vaadata-kuulata vendade Raudade näituse ekskursiooni. Ning seejärel kohvikuamps. Vanematega on väga tore kohvikus käia. Eelmine pühapäev tõi endaga kaasa toreda mõnulemise koos pisukese asjatamisega Pühajärve spas ning täna tegin ma mitmeid toredaid asju esimest korda. Kõige olulisem selle juures oli vist seltskond kellega tänane päev möödus. Täna käisin oma Rainerikese ja isaga koos Oleviste kiriku tornis, kuhu tuleb astuda 258 astet ühes suunas. Ülejäänud arvutamise jätan äraarvamiseks. Vihjena ütlen, et ma ei ole enam tornis. Sattusime torni täpselt õigel ajal, kui oli pisut päikest, väga selge ja mere kohal sadas üks pilv end maaliliselt tühjaks. Vägaväga kaunis oli ja Rainer sai ülesalla käimisega ilusti hakkama, kuigi ülesminek oli ikka pisut keeruline. Tegime siis pisikesi puhkuse pause. Raineri pilgu läbi olid kõige märkimisväärsed nähtud esemed: meri, roheline katus ja mr Beani auto, mis oli punane ja valge katusega, nagu PM-l aint,et tal on ju pisut teistsugune. Siis läksime kohvikusse ja mitte lihtsalt kohvikusse vaid Maiasmokka, kus vaidlesime isaga, et kes peab meie eest maksma, sest mõlemal oli sama argument ehk me ei olnud kunagi enne koos kohvikus käinud. Seekord võitis issi. Rainer ei kiitnud apelsinimahla heaks, kuid minu latte oli ilmselgelt liiga väike, sest see sai enne lihapirukat otsa. Siis kõndisime jälle ilusti, igaüks oma vihmavarjuga bussipeatusesse ja sõitsime koju. Rainer jäi muidugi sügavalt magama. Sellele kõigele järgnes Disney Tuhkatriinu, mis on ka väga tore film ja sain ilusad uued kummikud. Üks tõeliselt tore pühapäev!
PS Ja eile kõndisin toredas seltskonnas Botaanikaaias ning seejärel ujusin 2 km. Minu senise elu rekord! Seega treeningprogramm on täiesti hoos.

Kui kassile anda kogemata krevetimarja, siis uinaku järel vaatab ta sulle selliste silmadega otsa kui sa talle enda arust normaalset Kitekati annad. Tundub, et uni kustutas tema mälust sellise lihtsa toidu mälestused ja usub nüüd, et ta on alati kalamarja söönud. Ehk järgmine uinak taastab ta mälu.

Loodus on üks imeline asi

Nädalavahetus möödus väga toredasti. Kõige pealt väitlesid noored väitlejad, et kas kliimasoojenemise peatamiseks peaks tarbimist vähendama ja seejärel tuli mõnu. Väitlusüritus oli väga tore ja neid peaks veel tegema. Tundus, et sellest oli noorte teavitamiseks palju kasu ja see on ju minu suur missioon, teha noori arukamaks:)

Aga mis kõige olulisem, et meie HeadEstike sai laupäeval juba 2 aastaseks. Kuigi ta veel pisike ja noor, aga siiski vägaväga tubli. Ja sünnipäevalast tuleb ikka poputada, kuid kuna teda ennast on keeruline poputada, siis pidime PM-ga ise selle poputuse üle elama. Sel korral imelises Pühajärve SPAs. Kus sai paika HeadEst edasised plaanid ja meie kehad said massööride ja saunade poolt ära hooldatud. Sain kinnitust ,et ma olen täiesti õigustatult sanatooriumide kütkes. Viimasest korrast on ju lausa aasta juba möödas. Meie seekordne mõnulemine kestis vaid 24h, kuid sellest piisas, et mõnu saada.
Oma olengu lõpetasime jalutuskäiguga Pühajärve ääres. Seal oli kohe väga imeline. Praegu on niiiii ilus sügis ja ma tahaksin palju rohkem metsa ja looduses olla. Ma miskipärast ei satu sinna palju ja kohe kurbus tuli sellest mõttest peale. Ju siis tuleb miskit muuta...