See on lihtsalt ilus pilt, ilma igasuguse eesmärgita. Noh natuke lihtsalt illustreerib, sest mulle ikkameeldib kui blogis pildid ka on, mitte ainult tekst. Ma nagu laps kellele meeldeivad rohkem pildiraamatud.Tegelikult tahtsin lihtsalt kõik ära kaevata ja jäädvustada oma eelmise nädala kogemusi, mille vähe pikema kestvuse korral oleks ma tõenäoliselt hulluks läinud. Nimelt külastas meie väikest organisatsioonikes minu Ukraina sõbranna, kes on kohe väga tore, kuid temaga tuli kaasa mingil äärmuslikul moel see, mida ma Ukrainas vihkasin ehk naiste-meeste suhetesse ja enda välimusse suhtumine jne. Kohati oli väga huvitav, aga liiga paljuks sai. Kuigi ma kindlasti ei saa väita, et mind väline ilu ei huvita, pigem vastupidi ja olen nii mõnegi aasta oma elust selle üle liigselt muretsemisele raisanud. Kuid eelmise nädala vestluste tulemusena on mul nüüd segadus, et kas ma olen täiesti loll ja ei saa millestki aru, või olen ma lihtsalt väga normaalne:)))) Ma arvan, et mõlemad on reaalsed variandid, kuid sõltub vestluspartnerist.
Aga lühidalt siis meie vestlustest, mis tegelikult on vist täiesti normaalsed nn naistevestlused ehk meestest ja ilust, kuid need vestlused sisaldasid AINULT neid teemasid ja täiesti hullunult. Minu sõbranna on vahepeal lahutanud ja selle peale vist pisut hulluks läinud. Kohe kahju oli temast, sest ma ei osanud teda aidata, kuigi keegi peaks. Kuna ta on ehe ukraina-naine, siis loomulikult on välimus üle kõige ja kui sul on kole nägu, siis sul šansse ei ole, sest mehed valivad ja vahetavad naisi nagu käekelli, see on nende suhtumine. Ja kuna ta on siiski üle 30 ja lahutatud, ei näe ta endale just enam palju õnnevõimalusi. Pigem laused, et nojah, et kui ma peaks endale välismaa meest tahtma, siis pean ka ikka arvestama vähemalt üle 50-aastase mehega. Hiljuti teostas ta enda kauaaegse unistuse ja hankis endale uued ja oluliselt suuremad rinnad. Ta tahaks end veel igatpidi lõigata, aga ei ole midagi lõigata. Noh rasva saaks imeda, aga ta tahaks kortse kiskuda, aga oh õnnetust, kortse ei ole. Kõigele lisaks on ka ta minu läbi analüüsinud, et mida ma peaksin lõikama:) Tema teooria kohaselt võiksin ma enda huuli suurendada, sest siis ma nägevat täpselt nagu Angelina Jolie välja. Selle peale arvasin mina, et ma ei taha tema moodi välja näha. Kuid see ei ole oluline, sest siiski paljud inimesed (loe: mehed) peavad Angelinat väga seksikaks.
Seejärel üllatasime meie, Eesti naised, teda tema sõnul väga tsiviliseeritud nähtusega: naiste-meestevaheline sõprus. Sest Vogue'is kirjutatakse, et see ei ole võimalik. Pigem tuleb, või vähemalt tema teeb seda, kõiki inimesi hinnata järgmise alusel - välimus, auto, kui prestiizne töö, palk, korter ja ongi kõik. Kui need kõik mätsivad ongi hea partii. Ma ilmselgelt olen ikka liiga naiivne. Aga lihtsalt näide, et meil oli vestlus ühest PM sõbrannast, kes Ameerikas abiellus, mis loomulikult on väga peen, kuna me rääkisime vene keeles, siis ma soovitasin PMl mitte mainida, et tegemist on mustanahalise meesterahvaga ja kui selgus, et noormees on lastepsühholoog, siis meie sõbranna nägu läks kohe täitsa krimpsu. Õnneks päästis piinlikult ebamugava olukorra tõsiasi, et ta vähemalt töötab psühholoogiateste tegevas FIRMAS, mitte mingis lasteasutususe.
Jnejnejne. Ühegi inimese puhul ei saa temaga suhtlemise põhjus olla, et see inimene on huvitav või tore või lõbus või lihtsalt hea sõber. Sa kas näed tema kõrval hea välja, või on ta kuidagi kasulik ja rohkem variante ei olegi. Ma kohe sain kurjaks kui talle oma pilte näitasin, seega ka oma sõpru ja siis ta analüüsis nende kõigi välimuse läbi ja avaldas arvamust, kellega ma võin pildil koos olla ja kellega ei ole soovitav. Sest tema on siiski loobunud sõbrannadest, kes on tema kõrval liiga ilusad. Väga huvitav oli, aga ilmselgelt liiga palju. Võibolla olen ma naiivne, kuid eks see elutarkus tuleb siis kunagi hiljem. Seni armastan oma sõpru just selle pärast kes nad on, mitte nende pilti või näolappi. Ja selle üle on mul väga hea meel.
