Lihtsalt muljed

Kõigi maade bliverid ühinege. Ülesvõte äärmiselt toreda jõuluvetserinka lõpuminutitelt. Sel korral oli meil Eesti, Soome, Jaapani, Ukraina, Valgevene ja Vene esindajad. Märksõnad olid veel: Kalevala, Joulupukki ja Urho Kaleva Kekkonen.
(Viimase märksõna kommentaar. See on mind kunagi kuulsaks tegeva seriaali kindel stseen. On rong, platskart vagun. Ühes vahes tütarlaps Soomest, tütarlaps Ukrainast ja üks vuntside ning dressipükstega tüüp, kel Hugo Bossi meesteridikül kõrval ja kes on juba pisut alkovines ja mõtleb vaikselt omaette samal ajal kui tütarlapsed pisut tutvust teevad. Tüüp siiski mõistis inglissis nii mõndagi. Kui tütarlapsed on tutvusmise lõpetanud ja vaatavad vaikides aknast välja. Tõstab tüüp pea ja ütleb "Urho Kaleva Kekkonen" ning seejärel küsib Ukraina tütarlapselt "Vodki hotses?")















I blive in Santa Clause! Au kõigile bliveritele. Seekord tõi jõulumees päkapikumütsi Hiinast, mis on ju teatavasti kõigi bliverite maa.




















Lubage esitleda - näärimänd on valmis ehitatud ja väga kaunilt õhupallidega kaunistatud. Igal õhupallil oma ilus võrkkott ümber.




















Veel üks imeline reklaami ja avaliku kommunikatsiooni näidis. Linn ütleb oma narodile HEAD UUT AASTAT!!














Mu lemmik skulptuur Odessas "Meremehe naine". Sel pildil pisut laiendatud: Meest merele saatev poeg, naine ja ema:))) Väga hästi välja tulnd pilt. Tegelikult ema rollis väga äge EVS Soomest- Anna, kes elab Kiievis nagu Tuhkatriinu hirmuvalitseva kuninganna juures. Vähemalt eelmisel nädalavahetusel sain paljupalju naerda.

Ma tegelikult kaalun hoopis Odessasse jäämist. Mind kuidagi ahvatlevad siinsed veemüügi kioskid. Üks moodsaim pildil. Seal küll ei saa püsti seista ega ringi keerata ja soojendust ka ei ole. Aga mõte, et ma müüks vett- 1 liiter 20 kopkat on ahvatlev…See valge paber on hinnakiri. Saab igasugusel kujul vett osta.

Reklaami kõrgem pilotaaž. Klubi sildi all on "reklaam" internetiklubis pakutava lisateenuse reklaamimiseks. Juhul kui te mingil põhjusel ei ole suutelised kollasel lisatahvlil olevat teksti lugema, siis siin on suuremal kujul: "Наша копия лучше вашего оригинала!"
















Tukkuv müüjanna. Nagu Bulgakovi teostes. Õhtul kui turg kinni pannakse ja küüslaugu ostjaid enam ei ole, siis sõidab müüjanna trammiga koju. Muuseas mingil põhjusel müüvad küüslaugu müüjad ainult küüslauku, kuid kõiki teisi tooteid müüakse ikka segamini.




















Prügi sorteerimine Ukraina moodi:))















See on see pilt mida ma olen tahtnud teha niii kaua. See lihtsalt on nii väga ilus. Tegemist nagu ikka saboriga ja tema kõrval oleva Vorontsoviga. Kõik kaunis kaunis. Raagus Odessa on ikka teine Odessa. Ja kohati meeldib see mulle rohkem, kui roheline Odessa.

Kõikkõik on uus detsembrikuus. See pilt on tehtud uues väga toredas ja mitte odessaliku baaris Vyhod. Ja sealt olen leidnud juba uusi toredaid sõpru. Käesoleval pildil on bojaaritari kõrval arvake ära kes - loomulikult Ira ja tegelt tema seljataga oli tema sõbranna Masha.

Nii tuleb avaldada armustust armsamale juhul kui elad 16korruseliste kortermajade tsoonis ja ei ole piisavalt raha, et lennuk tellida, et õhku sama tekst kirjutada.

Natuke nalja

Mitu ukrainlast mahub marshrutkasse?
V: Kõik kui vaja.

Mitu ukrainlast parandab elektrikatkestuse korral elektrivõrku?
V: Mitte ükski. Kõik on marshrutkas.

:))))) Lugu elust enesest.

Tarbimiskäitumise muutumine

Mis juhtub Sinu tarbimisharjumustega kui tuleb mõnest vähe "tsiviliseeritumast" riigist ja elad siin mõnda aega.

Kui lähed kiirsöögikohta ja vaatad seinal olevat menüüd ning seal jalutab üks sarvedega pruunikasmust elukas nimega Tarakan:

Kui see juhtub mujal ehk seal kuskil kus tundub, et on mingid reeglid:
- lahkud vaikides söögikohast, räägid sõpradele ja ei lähe sinna kunagi tagasi;
- lahkud vaikides ja kirjutad mõnele päevalehele lugejakirja ja ei lähe sinna kunagi tagasi;
- teed kohapeal skandaali;
- helistad otsekohe mõnda vastavasse ametisse ja nõuad söögikoha kohest sulgemist.

Kui oled Ukrainas (või mõnel muul sarnasel imemaal):

Näed elukat, sulged silmad, ütled endale, et sa kujutasid seda endale ette. Avad silmad ja näed, et menüü on lihtsalt seinal (vaikides tead, et elukas jõudis juba menüü taha või seinaprakku ronida) ja valid oma söögi, ootad seda ning asud seda sööma. Ja usud siiralt iga vähe krõbedama ampsu korral, et see on vaid krõbedaks küpsetatud kana. Tänad müüja Nastjat, lähed tööle ja lähed järgmisel teisipäeval jälle sinna lõunat sööma.

Nääripuu

Täna on jõululaupäevaeelne päev, mis Eestis hetkel on pea pühade meeleolus juba jnejnejne. Teate isegi. Minul on täiesti tavaline reede õhtu ainult selle teadmisega, et mujal on tore ja inimesed on diivanil keras ja limpsivd hõõgveini. No pole hullu teen homme sama. Nimelt homme minu juures on jõulupidu. Seega kui kellelgi ei ole midagi teha või kusagil olla, siis selliste inimeste koosolemine toimub just homme minu juures Odessas. Uskumatu. Nii, aga hetkel on mul täiesti jõulumeeleolu. Siiski jõululaule ei julge kuulata, need on kuidagi tuju hävitavate omadustega sel aastal. Kuulan jõululaulude põimikut ja Uait kristmasit homme. Jõulude ajal on mul külas üks teine EVS, tema on Soomest ja tegutseb Kiievis ja nüüd on mul külas ja väga tore on. Eriti kui arvesse võtta eelmise nädalavahetuse pisut keerulist külalist, kes väsitas kohe väga ära ja kelle külastuse tulemusena leidsin ühe olulise uus aasta lubaduse, mida siiski siin avaldada ei saa. Ehk kunagi hiljem.

Nii aga ma pean jagama mõningaid jõuluasju. Sel nädalal olen käinud kahes koolis jõulupeol. Ja olen avastanud, et isegi kui ma maailma ei muuda suurte suurte tegevustega, siis lapse, kel ei ole väga palju lähedasi, jõulupeole minemine muudab juba maailma paremaks. Ja kuigi selle lapse roll näärietenduses on nõiakostüümis seismine või lihtsalt pingil istumine, siis see mõte et sa oled seal tema pärast on täiesti piisav. Ja eriti hea on kui sa veel pilti ka teed. Ja tulemus minul on jõulu või siis nääri tunne ja neil on lihtsalt hea meel. Täna oli pidu ühes Odessa kaugemas otsas asuvas internaatkoolis. Väga armas ja muljetavaldav kool oli. Seal käivad kerge vaimse mahajäämusega lapsed, kes tegelikult on sagedasti pigem sotsiaalse mahajäämusega sest nad on väga vaesetest või puudustega peredest. Mitmetel lastel ei ole ka vanemaid.

Tänasel väga toredal ja lõbusal jõulupeol sai selgeks üks asi, et vanemad lihtsalt alavääristavad meelega vahel oma lapsi. Kui sa ikka tahad, et 4.klassi poiss, et võimalikult tobedalt tunneks, siis tuleb nad riietada nääripeol jänese või päevalille kostüümi. Päevalille kostüümi omanik vist tegelikult armastas oma kostüümi, sest kui oli nende grupi luuletuse kord, siis ta esitas väga huvitava etteaste, mis nagu selgus oli improviseeritud. Ma ei saanudki aru, et kas tal ei olnudki luuletuses osa või unustas ta selle lihtsalt ära:) Aga tema etteaste seisnes ringide tegemises ja kirjeldas kuidas linnukesed tema ümber lendavad ja seemneid nokivad. Lisaks olid peol huvitavad mängud, mis minu rikutuse astet arvestades mu meelest algklasside nääripeo mängud just ei ole. Nt võistlus kahe meeskonna vahel. Üks meeskonna liige hoiab banaani käes ja teine peab selle ära koorima ning sööma ilma käsi kasutamata. Oli pisut veider ja piinlik. (Siinjuures kommentaarina, et see meenutas 1.detsembri Aidsi-päeva üritust, kus muuhulgas oli võistlus mille auhind oli õun kondoomis ja hull bänd, kelle laulja lihtsalt laval karjus ennastunustavalt "Armageddon".)

Nii ja nüüd püänt! Lõpuks on kätte jõudnud aeg ,mil ka meil on hakatud nääripuid püstitama. Osad puud on püstitatud sellistesse kohtadesse, et ma ei ole kindel kas nad on seal koguaeg olnud ja meeletus jõulunäljas näen neid nüüd esimest korda. Täna jõuti põhipuu püstitamiseni. Ja pean ütlema, et midagi nii naljakat ei ole ma kaua aega näinud või kuulnud. Pildi saan esmaspäeval, sest mu oma kaamera ju ei tööta. Aga.... Eesti uudiste baasil mulle meeldib, et osad linnad ehivad päriselt linnas kasvavaid puid ega lõika muid puid. Ja Norra olevat sel aastal Londonile koleda rootskuuse saatnud. Ja kindlasti osades kohtades pannakse püsti ka kunstkuuskesid. Aga nääripuu Odessa moodi?

See eeldab puu ehitamise oskust. Nimelt hetkel ehitatakse Odessa nääripuud Deribasovskajale- kindlasti väga ilus. Aga ehitamine on sõnaotsesmõttes ehitamine. Selleks on püstitatud metallkarkass, kuhu kraanal olevad mehed topivad pisikesi puid. Ja mitte lihtsalt puid vaid ....- männipuid! Jah, see on nii. Odessas ehitatakse näärikuuske väikestest mändidest. Osad on nats kollased ka. Sel ajal kui ma seda meistriteost nägin oli valmis alles latv. Eks õhtul näeb kogu ilu!

Ilusat jõule! Nautige kõike mis selle juurde kuulub!

Täna on laiskust, külmust ja nälga täis päev. Siiski olen mitu tundi töötanud ja nüüd plaanin minna kohvile ja koogile ning nendega koos on aeg jõulukaardid ära kirjutada.

Tegelikult ei tahtnud ma üldse sellest rääkida. Nimelt on juba mitu head nädalat minu kallis sõbranna T Peterburgis samal missioonil nagu mina. Ainus erinevus, et tema päästmisobjekt ei ole tänavalapsed vaid suhteliselt kuulus Ermitaaž. Mul on väga hea meel, et tema esmakogemused sellest uskumatust maailmast on väga sarnased minu maailmaga. Tema pajatustest Vassili saarel ja selle lähistel toimuvast võib lugeda siin.