Turismindusekool jatkub. Nimelt jain lennukist maha ja soidan ohtuse lennukiga. Sama aeglane tyts sai minu peal harjutada taitsa uusi protseduure. Tana tuli tal juba hulka paremini valja. Samarasse jouan hoopis homme ohtul labi Kiievi. Ju siis pidi nii minema. Hommikul pean kyll juba kl 6 hakkama lennujaama minema, sest lend on nii vara. Onneks saan oo olla sober Yevgeni juures.
Ja mina ei ole syydi, et ma esimest korda elus lennukile hiljaks jain. Ma arvan, et oleks marsamees pisut kiiremini soitnud ja vahepeal mitte sosasoolat ostnud, siis ma oleks joudnud. Aga takeoff/rajale ei lubatud mul enam joosta.
Uus katse algab nyyd!
neljapäev, juuni 30, 2005
kolmapäev, juuni 29, 2005
Samara
Ja homme algabki minu uskumatu reis Volga äärde Samarasse. Vähemalt korralduslikult on see minu senise elu kõige uskumatum reis. Reisikorralduse tulemusena pidin tõdema, et mul on väga hea meel, et ma ümber maailma reisile ei lähe, sest siis oleksin ma endiselt turismitunnis. Täna sain kätte viisa, seal juures ilma originaalkutseta. Viisin garantiikirja, et originaalkutse tuleb ka kindlasti ja nad uskusidki:) Mingi tore Vitjok oli jälle, tegi silma ja küsis, et kas ikka kutse tuleb:))) tulebtuleb- ütlesin. Siin kimasin kesklinna tagasi ja selline tõsine roki-ride oli jälle. Mul tekkis täna küsimus, et kas kõik suure rinnalised Odessa naised kannavad väga häid ja tugevaid rinnahoidjaid. Ma ei tea mis auke pidi see marsa sõitis, aga ma tundsin, et ma pean oma mitteniisuuri rindu kaitsma. Ja siis seadsin ma sammud reisibüroosse. Ennatlikult ütlen, et jõudsin läbi lugeda ühe ajakirja, Odessa väga paksu brošüüri, lakki passida, vett juua, reisitsiki tööd jälgida ja palju muud teha. Nimelt võttis piletite ostmine ei rohkem ega vähem kui 2h aega. Ta vist suudabki teenindada 4 inimest päevas ja ma ütlen, et nii need järjekorrad tekivad. Aga tegelikult oli mul vist au olla katsejänes algajale reisiagendile ja tundsin end nagu reisiagendi tunnis. Algul ütles ta mulle väga suuri hindu, sest ma ju sõidan juba homme. Siis jõudsime päris hinnani. Siis lõi ta vihiku lahti, luges märkmeid, küsis kõigilt nõu. Ta oli väga tore sealjuures. Aga kogu selle rõõmu tulemusena lähen nüüd koju kohvrit jälle pakkima.
teisipäev, juuni 28, 2005
Konstitutsioonipäev
Ma olen peale Eesti reisinud muutunud väga laisaks kirjutajaks. Ma kuidagi ei saa rütmi sisse. Siiski pidevalt juhtub midagi ja mul on väga kahju, et ma seda kõike ikkagi üles ei kirjuta. Täna on näiteks Ukraina Konstitutsioonipäev, mis tähendab, et eile ja täna on olnud vabad päevad. See kõik tuli mulle reedel suure üllatusena, sest selliseid asju tavaliselt keegi mulle ei räägi. Vabad päevad no väga toredad asjad, siis kui sul on olemas elurutiin jne, aga kui su elu seisneb pidevalt tegevuse välja mõtlemises, siis vabad päevad ei ole alati väga toredad. Siiski minu pikk nädalavahetus on olnud väga meeleolukas. Päris nädalavahetuse sisustasid kõik need 10 eestlast, kes osutusid väga toredateks eestlasteks. Aitasin neile korteri leida ja siis jõlkusime lihtsalt linna peal.
Eelmine laupäev oli siin näiteks pulmapäev. Võibolla on iga laupäev pulmapäev, aga ma lihtsalt ei olnud nii palju pruutpaare korraga näind. Kõiki pildistati puu all, lavastati romantiline jutuajamine kohvikus mahla juues jnejnejne. Romantikat ja armastust kui palju. Osad olid täitsa ilusad pruudid, aga mitte kõik. Osade kleidid olid ikka väga koledad. Kõik autod on loomulikult kaunistatud tuttide, nukkude, sõrmuste, kunstlillede ja kõige muu VÄGA ILUSAGA.
Nädalavahetuse kõrghetked olid kindlasti kukeseenekaste värskete kartulitega ja puhas voodipesu. Selgus, et üürikorteris, kus minu külalised ööbisid oli pesumasin ja nii ma seda siis tarbisin. Pühapäeva öö oli kohe imeline.
Teatavasti peaksin ma minema neljapäeval Venemaale noorsoovahetuse ettevalmistavale koosolekule. See saaga algas eelmisel nädalal. Reedel olin veendunud, et ma sinna ei lähe. Nüüd tundub, et ikka lähen. Kohe jooksen siit uuesti saatkonda, kõik paberid on vist olemas ja juhul kui ma peaksin saamaka originaal kutse kunagi, siis sõidangi kesk-Venemaale juba neljapäeval. Eile käisin konsulaadis. See oli väga naljakas. Mobiiltelefon tuleb välja lülitada ja passi näidata ja siis selgus, et ma ikka ei saa konsulaati, sest mul on kotis sülearvuti ja seda ei või konsulaati sisse viia. Kõik natsalnikud kohe arutasid minu sülearvuti juhtumit. Siis tuli mingi targem valvur ja ka mõtles ja siis pidin oma suletud sülearvutit neile näitama ja avama ja siis saimegi sisse. Ametnikutädi oli tore. Maksa 310$ ja nagu naksti on viisa olemas:) Nüüd ma seda sinna nõutama lähengi. Lennukipiletite ostmine on ka enamvähem samasugune trikk. Turvamehele peab ära tõestama, et sul on nende juurde tõesti asja, mitte ei lähe sinna niisama istuma. Aga nüüdseks on reisibüroo turvamees mu sõps. Ta lausa jookseb tänavale järgi ja küsib millal ma jälle tulen ja siis ütleb, et ta jääb mind ootama:)))) Selline professionaalsuse ja isiklikkuse kompott toimub siin pidevalt. Mul ikka susiseb ka india poe sensuaalse müüjaga, kes nagu nüüd on selgunud on astroloog ja hakkab mulle varsti tulevikku ennustama ja siis on mul uus sõber turul. Maasika ja mureli müüja Roma:) Selline äge jopski, aga tal on head murelid;) Vot selline särtsu täis elu.
Ja veel üks jäädvustamist vajav asi. Minu siinne kontaktisik õpib ülikoolis inglise keele õpetajaks. Laupäeval oli tal inglise keele riiklik eksam. Kuigi ta räägib ja kirjutab väga head inglise keelt, siis tal tõenäoliselt ei ole võimalust 5 saada, kuna neid enam talle ei jätkunud. Ta nimelt kuulus sinna vähemusse, kes komisjonile ei maksnud. Nimelt on võimalik siin hinnet osta ja seda teavad kõik. 5 pidi maksma 150$. See tuleb maksta ühele komisjoniliikmele ja siis see jaotatakse komisjonis vennalikult ära. Ainus süsteem on see, et 5-i ei tohi rohkem kui 25% olla:))) Seega kõike on kvoodi alusel.
Ma nüüd lähen konstitutsioonipäeva tähistamist, külastan jälle konsulaati ja siis lähen randa pruunistuma. Eesti reis ja viimane nädal on kogu minu senise päevituse ka hävitanud.
Eelmine laupäev oli siin näiteks pulmapäev. Võibolla on iga laupäev pulmapäev, aga ma lihtsalt ei olnud nii palju pruutpaare korraga näind. Kõiki pildistati puu all, lavastati romantiline jutuajamine kohvikus mahla juues jnejnejne. Romantikat ja armastust kui palju. Osad olid täitsa ilusad pruudid, aga mitte kõik. Osade kleidid olid ikka väga koledad. Kõik autod on loomulikult kaunistatud tuttide, nukkude, sõrmuste, kunstlillede ja kõige muu VÄGA ILUSAGA.
Nädalavahetuse kõrghetked olid kindlasti kukeseenekaste värskete kartulitega ja puhas voodipesu. Selgus, et üürikorteris, kus minu külalised ööbisid oli pesumasin ja nii ma seda siis tarbisin. Pühapäeva öö oli kohe imeline.
Teatavasti peaksin ma minema neljapäeval Venemaale noorsoovahetuse ettevalmistavale koosolekule. See saaga algas eelmisel nädalal. Reedel olin veendunud, et ma sinna ei lähe. Nüüd tundub, et ikka lähen. Kohe jooksen siit uuesti saatkonda, kõik paberid on vist olemas ja juhul kui ma peaksin saamaka originaal kutse kunagi, siis sõidangi kesk-Venemaale juba neljapäeval. Eile käisin konsulaadis. See oli väga naljakas. Mobiiltelefon tuleb välja lülitada ja passi näidata ja siis selgus, et ma ikka ei saa konsulaati, sest mul on kotis sülearvuti ja seda ei või konsulaati sisse viia. Kõik natsalnikud kohe arutasid minu sülearvuti juhtumit. Siis tuli mingi targem valvur ja ka mõtles ja siis pidin oma suletud sülearvutit neile näitama ja avama ja siis saimegi sisse. Ametnikutädi oli tore. Maksa 310$ ja nagu naksti on viisa olemas:) Nüüd ma seda sinna nõutama lähengi. Lennukipiletite ostmine on ka enamvähem samasugune trikk. Turvamehele peab ära tõestama, et sul on nende juurde tõesti asja, mitte ei lähe sinna niisama istuma. Aga nüüdseks on reisibüroo turvamees mu sõps. Ta lausa jookseb tänavale järgi ja küsib millal ma jälle tulen ja siis ütleb, et ta jääb mind ootama:)))) Selline professionaalsuse ja isiklikkuse kompott toimub siin pidevalt. Mul ikka susiseb ka india poe sensuaalse müüjaga, kes nagu nüüd on selgunud on astroloog ja hakkab mulle varsti tulevikku ennustama ja siis on mul uus sõber turul. Maasika ja mureli müüja Roma:) Selline äge jopski, aga tal on head murelid;) Vot selline särtsu täis elu.
Ja veel üks jäädvustamist vajav asi. Minu siinne kontaktisik õpib ülikoolis inglise keele õpetajaks. Laupäeval oli tal inglise keele riiklik eksam. Kuigi ta räägib ja kirjutab väga head inglise keelt, siis tal tõenäoliselt ei ole võimalust 5 saada, kuna neid enam talle ei jätkunud. Ta nimelt kuulus sinna vähemusse, kes komisjonile ei maksnud. Nimelt on võimalik siin hinnet osta ja seda teavad kõik. 5 pidi maksma 150$. See tuleb maksta ühele komisjoniliikmele ja siis see jaotatakse komisjonis vennalikult ära. Ainus süsteem on see, et 5-i ei tohi rohkem kui 25% olla:))) Seega kõike on kvoodi alusel.
Ma nüüd lähen konstitutsioonipäeva tähistamist, külastan jälle konsulaati ja siis lähen randa pruunistuma. Eesti reis ja viimane nädal on kogu minu senise päevituse ka hävitanud.
Tellimine:
Postitused (Atom)
